teisipäev, veebruar 01, 2011

AG ADV

  • Slaalom. 5.
  • Poom. 5.
  • Rada, mis koosnes neljast tõkkest ja tunnelist ning pärast tunnelit tagasi üle tõkete. Neljas tõke oli suunatud tunneli vasaku ava poole, aga eesmärk oli koer saata paremasse avasse ehk teha tagant lõikamine. Oht sellejuures on, kui koerajuht hakkab tagant lõikamist sooritama, et koer, eriti väike koer, võib tunnelist tagasi keerata ja välja tulla või üldse mitte tunnelisse minna. Esimene sooritus oli korrektne. Siis pidin proovima koera nats kaugemalt juhtida, aga tunneli juures tegin mitu viga: olin koerast liiga ees ja jäin tunneli juurde seisma, samuti hüüdsin Ruudit pärast neljandat tõket, mida poleks vaja olnud ja mis teda eksiteele viis. Ruudi tuli hüüdmise peale minu juurde ja pahandas minuga, mitte ei läinud tunnelisse. Selle piduramise peale märkasid teised, et Ruudi hakkas oma paremat esikäppa hoidma. Ma ise ei pannud seda tähelegi. Pärast läbivaatlust, mis lõppes leiuta, tundus, et enam Ruudi käppa ei hoia ja on uuteks hüpetekes valmis. Ka pärastpoole oli kõik korras. Ei tea, mis siis vahepeal juhtus. Harjutuse lõpetasime õnnestunud sooritusega.
  • Sama rada, aga pärast kahekandat tõket, kus eelmine rada lõppes, saatsin Ruudi veel ühte tunnelisse ja lõpetuseks poomile. Poom oli lõpus seekord failure: Ruudi hüppas poole pealt maha ja sukeldus tunnelisse. Ta oli end selle rajaga nii äksi täis ajanud, et poomi kontaktpinnal seisma jäämine oli Ruudil kui peast pühitud ja asendunud mõttega, et ou jee, ma teen nüüd siit poomilt hüppe ja panen padavai tunnelisseeeee... Olen varem teinud harjutusi, kus poomilt tulles haigutab ees tunnelisuu, aga siis probleeme ei täheldanud, aga kui rajal on saadud ikka tõeline drive sisse, siis võib kõike juhtuda, nagu näha. Võtsin siis viimase elemendi ehk poomi uuesti. See õnnestus sooritada korrektselt.

Üldiselt oli täna probleeme tõkke taga lamama minemisega ja püsivusega, st sellega oli rohkem jamamist kui tavaliselt.

Tunni lõppedes olin Ruudiga niisama platsil, tahtsin teda kiusatusse viia, ehk siis et ta nuhkima hakkaks. Kui ma varemalt oli püüdnud teda katkestada lihtsalt vaikides tema pead tõstes, siis seekord proovisin "ei" ütlemisega ja kui koer oli selle peale kontakti võtnud, siis premeerisin. See meetod tundus paremini toimivat, proovin järgmistes tundides veel.

Ja veel üks tähelepanek: mitu koera ei saa ikka korraga platsil trenni teha. Ruudi ja Borka arvasid, et mis siin ikka trenniga tegeleda kui on võimalik ka üksteisega mängida.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar