22.07.2012 toimusid järjekordsed agilityvõistlused. Seekord Ülenurmel ja kohtunikuks leedukas Dalius Strazdas.
Stardilisti vaadates tuli välja, et A1 minisid oli jooksmas äärmiselt vähe: kahel rajal 2 koera ja ühel rajal 3 koera. Tavaliselt on A1's ikka rohkem osavõtjaid, aga ju on siis praegu selline hetk, kus edukamad on juba kõrgematesse klassidesse edasi liikunud ja A0 omad pole veel julgenud ametlikult võistlema hakata.
Rajad olid mõnusad, jookstavad ja lihtsad. Esmapilgul isegi nii kerged, et õhus näis olevat isegi puhas agilityrada, mis meil A2 saamiseks veel puudu on. Seekord siiski see ei õnnestunud - komistuskivideks olid kontaktpinnad. Võib-olla tõesti oli viga selles, et koera liialt kontrollides, lõin tema jaoks mittestandardseid olukordi, mis viis hoopis vastupidise resultaadini.
Kuigi jooksud olid meil äärmiselt vigaderohked, saavutasime vähese konkurentsi tõttu kaks teist ja ühe esimese koha. Kontaktid hüpati üle. Lisaks tekkis tõrkeid sellistes kohtades, kus ei oleks neid otseselt oodanudki. Koer oli sigaaeglane ka.
Esimene agilityrada 15 kp (poomikontakt + tõrge + pulk), teine agilityrada 10 kp (2 kontakti), hüpperada 5 kp (tõrge, minu valearvestuslikult tehtud pidurduse tõttu).
Kontaktidest. Trennikaaslaste seatud hüpoteesi, et ma hoidsin kätt kontakpindade lõpus liiga all, mistõttu koer nendest üle hüppas, tuleb treeningutel tõestada või ümber lükata. Tõsi, võistlusel käitusin seekord teisiti kui trennis. Muidu mul ei ole tavaks koeraga nii lähedal kaasa joosta ja kätt ma samuti selliselt kontakti lõpus ei kasuta, kuid liigne kontrollija lõi minus jälle välja. Kiige kaalumine mulle ka ei meeldinud, aga vähemalt, ei hüpanud koer kiigelt maha.
Tõrgetest. Esimese agilityraja tõrke saime seetõttu, et Ruudi hüppas poomikontakti üle ja ma ei jõudnud õigeks ajaks õigesse kohta. Ütlesin küll 'hopp' käsu, aga ilmselt oleks pidanud kasutama 'edasi' käsku. Raskendavaks asjaoluks oli ka koera magnetina tõmbav slaalom, mis asetses just ka sealpool, kus mina jooksin. Teine tõrge hüpperajal oli tingitud minu pidurdamisvõttest. Tegelikult ma ei plaaninud seda nii teha. See tuli kogemata ja automaatselt. Ja koer reageeris sellele ja tõkkele ei läinud. Kui koera kiirus oleks suurem olnud, oleks see võte ehk isegi asjakohane olnud. Aga oleks tädil rattad all... Sõnaga, koera tunnetamine annab soovida. Aga kus sa seda ikka õpid kui täispikal rajal. Sulaselge algaja viga - kui endagagi nii palju tegemist, ei siis jõua koera enam jälgida.
Üldiselt. Nagu ka Jaakkko oma koolitusel ütles, pean ma võtteid alustama varem kui keskmise koeraga, sest Ruudil on tavaks hüppele minna jube kaugelt. Ja kui ta selleks ajaks veel ei tea, kuhu poole rada edasi viib ongi jamad käes. Vaadates Ülenurme jookse slow motion'is, tuleb see eriti hästi välja - ma annan koerale käske tema jaoks veidike liiga hilja. Peab hakkama end ümber kohandama. See protsess aga võib osutuda suhteliselt raskeks, sest õige hetke leidmine võib päädida ikkagi liiga varakult tehtud juhtimisvõttega.
 |
| foto: Jane Jaggo |
 |
| foto: Jane Jaggo |
 |
| Agility course, 15, 2nd place foto: Tuuli Kauer |
 |
| Agility course, 10, 2nd place |
 |
| Jumping course, 5, 1st place |
Super-hüpertublid olid aga meie trennikaaslased - Aet ja Jobu ning Ege ja Skipu! Mõlemad said kohe alguses ilusad puhtad agilityrajad. Aetil ja Jobul oli see lisaks veel täiesti esimene ametlik AG võistlus! Palju-palju õnne ja edu edaspidiseks!
Kõik tulemused SIIN.
