...oli ka aeg, homme algab ju põdrajaht!
Enne oli Ruudil esmane jahikoerpass, eile saabus postiga the real one.
Kuigi Ruudi on ikkagi urukoer, mitte võpsikus rapsijast ajukoer, siis metsa kaasa läheme homme nagunii ja tore kui mõni kährik ka liikvel oleks.
reede, september 30, 2011
pühapäev, september 25, 2011
reede, september 23, 2011
HY0, AG0
Täna, 23.09.2011, toimus TAKO hallis agilty võistlus A0'le. Kohtunik Anne Tammiksalu.
Jooksime ühte hüpperada ja ühte aglityrada.
Enne võistlust tegelikult kahtlesin sügavalt, kas agiltyraja valimine oli ikka õige otsus, sest trennides on kontaktpinnad viimasel ajal hakanud peavalu valmistama. Küll jääb Ruudi A otsa seisma/ennast imeltema (seda õnneks pigem juhul kui A'd mitu korda järjest teha) või siis hüppab suure hooga üle kontaki; poomi teine pool on aeglane (ennetab seismajäämist); kiike kaalub veidi liiga kaugelt.
Hüpperada: DSQ. Kolmandalt tõkkelt tuli koer ümber tõkketiiva tunnelisse juhtida. Ausalt öeldes rada õppides ei osanud arvata, et Ruudi pärast seda kolmandat tõket valesse tunnelisse läheb (ees olevasse, aga mitte avaga koera poole), pigem arvasin, et ta lihtsalt hüppab liiga kaugele kui korralikult seal ei juhi. Aga tegelikkuses oli ta kolmandale tõkkele minnes juba selle vale tunneli enda jaoks lukustanud. Aidanud oleks ilmselt enne tõkkele saatmist koera hüüdmine. 8ndale tõkkele juhtisin Ruudi valsiga ja sealt tunnelisse ka valsiga, aga vb oleks seal olnud mingi parem lahendus. Kuna tunneliava võis valida, siis tagantjärele tark olles, võinuks seal teise ava valida, sest koer hüppas nagunii kaugele ja kaugem tunneliauk oleks olnud talle loomulikum trajektoor.
Aglityrada: viiekas. Ja seda viimasel tõkkel. A sooritusega jäin rahule, olin just seal ebaõnnestumist kartnud. Üleüldse läks A'ga täna täitsa ok. Rada kulges nii, et A'st pidi kaks korda mööda jooksma ja pidin olema neis kohtades äärmiselt tähelepanelik, sest treeningutel on Ruudil kombeks A peale joosta, kui see ka ntx lihtsalt raja ääres seisab. On hea meel, et suutsin teda nii juhtida, et ta ei pööranud kriitilistes kohtades A'le tähelepanu. Poom oli eelviimane element. Siin juhtus kaks asja, üks etteaimatav ja teine üllatuslik. Esiteks, võttis Ruudi poomi teisel poolel hoo maha. Teiseks, ta ei jäänud poomi lõpus seisma. Poomikontakt on olnud muidu suhteliselt kindel nagu aamen kirikus, aga nüüd... Mitte just ülehüppamine, aga siiski mitte ka 2on2off. See ehmatas mind nii, et viimasele tõkkele saatmine ebaõnnestus. Poomi harjutamine tuleb trennis ette võtta. Kuigi puhtalt jooksnud koerad olid kiiremad, siis ei saa Ruudi tempo üle tegelikult täna väga nuriseda, see oli ikka midagi muud kui eelmisel pühapäeval väsinuna tunnelites.
Tundus, et Ruudi nautis seda reedeõhtut. See teeb meele rõõmsaks.
Kõik tulemused siin.
Tume video
Jooksime ühte hüpperada ja ühte aglityrada.
Enne võistlust tegelikult kahtlesin sügavalt, kas agiltyraja valimine oli ikka õige otsus, sest trennides on kontaktpinnad viimasel ajal hakanud peavalu valmistama. Küll jääb Ruudi A otsa seisma/ennast imeltema (seda õnneks pigem juhul kui A'd mitu korda järjest teha) või siis hüppab suure hooga üle kontaki; poomi teine pool on aeglane (ennetab seismajäämist); kiike kaalub veidi liiga kaugelt.
Hüpperada: DSQ. Kolmandalt tõkkelt tuli koer ümber tõkketiiva tunnelisse juhtida. Ausalt öeldes rada õppides ei osanud arvata, et Ruudi pärast seda kolmandat tõket valesse tunnelisse läheb (ees olevasse, aga mitte avaga koera poole), pigem arvasin, et ta lihtsalt hüppab liiga kaugele kui korralikult seal ei juhi. Aga tegelikkuses oli ta kolmandale tõkkele minnes juba selle vale tunneli enda jaoks lukustanud. Aidanud oleks ilmselt enne tõkkele saatmist koera hüüdmine. 8ndale tõkkele juhtisin Ruudi valsiga ja sealt tunnelisse ka valsiga, aga vb oleks seal olnud mingi parem lahendus. Kuna tunneliava võis valida, siis tagantjärele tark olles, võinuks seal teise ava valida, sest koer hüppas nagunii kaugele ja kaugem tunneliauk oleks olnud talle loomulikum trajektoor.
Aglityrada: viiekas. Ja seda viimasel tõkkel. A sooritusega jäin rahule, olin just seal ebaõnnestumist kartnud. Üleüldse läks A'ga täna täitsa ok. Rada kulges nii, et A'st pidi kaks korda mööda jooksma ja pidin olema neis kohtades äärmiselt tähelepanelik, sest treeningutel on Ruudil kombeks A peale joosta, kui see ka ntx lihtsalt raja ääres seisab. On hea meel, et suutsin teda nii juhtida, et ta ei pööranud kriitilistes kohtades A'le tähelepanu. Poom oli eelviimane element. Siin juhtus kaks asja, üks etteaimatav ja teine üllatuslik. Esiteks, võttis Ruudi poomi teisel poolel hoo maha. Teiseks, ta ei jäänud poomi lõpus seisma. Poomikontakt on olnud muidu suhteliselt kindel nagu aamen kirikus, aga nüüd... Mitte just ülehüppamine, aga siiski mitte ka 2on2off. See ehmatas mind nii, et viimasele tõkkele saatmine ebaõnnestus. Poomi harjutamine tuleb trennis ette võtta. Kuigi puhtalt jooksnud koerad olid kiiremad, siis ei saa Ruudi tempo üle tegelikult täna väga nuriseda, see oli ikka midagi muud kui eelmisel pühapäeval väsinuna tunnelites.
Tundus, et Ruudi nautis seda reedeõhtut. See teeb meele rõõmsaks.
Kõik tulemused siin.
Tume video
pühapäev, september 18, 2011
Tunnelid
Käisime täna, pühapäeval, Ruudiga tunnelite võistlustel ehk siis TAKO hallis toimunud Tunnelite karikasarja World Championship 2011 IV ja ühtlasi ka viimasel etapil. Kohtunikuks Liivika Pärg.
Algajatele oli kavas nagu ikka üks tunnelirada ja üks "agilityrada", kus lisaks tunnelitele kasutatakse ka kotti.
Esimene jooks oli Ruudi poolt aeglane. Teisel rajal joostes tundus ta küll veidi elavam, aga video pealt uuesti vaadates oli tempo tegelikult sama. Ei olnud seda särtsu sees. Mõlemal rajal leidis ta lisaks aega minuga veel õiendada ja teises jooksus möödaminnes ninaga korra ka maad künda. Paari koha peal tegi Ruudi väikese haagi minu poole, kus tegelikult oleks võinud mööda sirget trajektoori joosta. Ilmselt siis jäin ikkagi järgmise käsuga hiljaks. Aga igal juhul enam ma ei lase Ruudit enne aglity võistusi terveks päevaks metsa müttama nagu nüüd laupäeval. Kuigi õhtul pärast metsaskäiku ei saanudki aru, et Ruudi oleks väga laip olnud, siis täna võistluspäeval oli küll näha, et koer on väsinud, ainult magab. Ka autos oma järjekorda oodates oli ta väga rahulik ja vaikne.
Kõik tulemused siin.
Hea oli see, et radade õppimisel sai treeneri käest väärt nõu!
Kusjuures pärast teiste videosid vaadates võis näha, et nii mõnigi tegi just neid vigu, mille eest Anne hoiatas.
Aga reedel ainult Taara avitab...
Algajatele oli kavas nagu ikka üks tunnelirada ja üks "agilityrada", kus lisaks tunnelitele kasutatakse ka kotti.
Esimene jooks oli Ruudi poolt aeglane. Teisel rajal joostes tundus ta küll veidi elavam, aga video pealt uuesti vaadates oli tempo tegelikult sama. Ei olnud seda särtsu sees. Mõlemal rajal leidis ta lisaks aega minuga veel õiendada ja teises jooksus möödaminnes ninaga korra ka maad künda. Paari koha peal tegi Ruudi väikese haagi minu poole, kus tegelikult oleks võinud mööda sirget trajektoori joosta. Ilmselt siis jäin ikkagi järgmise käsuga hiljaks. Aga igal juhul enam ma ei lase Ruudit enne aglity võistusi terveks päevaks metsa müttama nagu nüüd laupäeval. Kuigi õhtul pärast metsaskäiku ei saanudki aru, et Ruudi oleks väga laip olnud, siis täna võistluspäeval oli küll näha, et koer on väsinud, ainult magab. Ka autos oma järjekorda oodates oli ta väga rahulik ja vaikne.
Kõik tulemused siin.
Hea oli see, et radade õppimisel sai treeneri käest väärt nõu!
Kusjuures pärast teiste videosid vaadates võis näha, et nii mõnigi tegi just neid vigu, mille eest Anne hoiatas.
Aga reedel ainult Taara avitab...
 | |
| Pühapäev |
reede, september 16, 2011
Times are changing
Mitmed märgid näitavad, et Ruudist on saamas tõeline JRT - isepäine ja tige.
Kui sõnakuulekuse langusest suudan ma veel aru saada, siis iial ei oleks uskunud, et sellest väikesest valgest leebest kõikide sõbrast on saamas ründav lõvi.
Viimane intsident juhutus täna. Võtsin koera tööle kaasa. Ka kolleegil oli koer kaasas. Kekko ja Ruudi on ennegi tööl kokku saanud ja mänginud nii, et terve kontor on seljas. Aga mis toimus nüüd? Pärast lühikest ninade kokku panemist, üritas Kekko Ruudile korraks käppa selja peale panna või selga hüppata ja no siis läks lahti. Ma polnud elus veel sellist turriskarvalist ja vihast Ruudit näinud. Kui ennemalt oleks Ruudi sellise teise koera käitumise peale lihsalt veel hasartsemalt mängima hakanud, siis nüüd oli suur tüli majas. Mõtlesin algul, et äkki oli lihtsalt mingi "loll" olukord, et Ruudi sedasi reageeris, aga ei. Nii kui ta Kekkot ka pärastpoole kasvõi läbi klaasi nägi, läks karv turri ja tige haukumine algas nagu oleks koletist näinud.
Uskumatu. Nuta või naera. Ruudi on mehistunud.
Kui sõnakuulekuse langusest suudan ma veel aru saada, siis iial ei oleks uskunud, et sellest väikesest valgest leebest kõikide sõbrast on saamas ründav lõvi.
Viimane intsident juhutus täna. Võtsin koera tööle kaasa. Ka kolleegil oli koer kaasas. Kekko ja Ruudi on ennegi tööl kokku saanud ja mänginud nii, et terve kontor on seljas. Aga mis toimus nüüd? Pärast lühikest ninade kokku panemist, üritas Kekko Ruudile korraks käppa selja peale panna või selga hüppata ja no siis läks lahti. Ma polnud elus veel sellist turriskarvalist ja vihast Ruudit näinud. Kui ennemalt oleks Ruudi sellise teise koera käitumise peale lihsalt veel hasartsemalt mängima hakanud, siis nüüd oli suur tüli majas. Mõtlesin algul, et äkki oli lihtsalt mingi "loll" olukord, et Ruudi sedasi reageeris, aga ei. Nii kui ta Kekkot ka pärastpoole kasvõi läbi klaasi nägi, läks karv turri ja tige haukumine algas nagu oleks koletist näinud.
Uskumatu. Nuta või naera. Ruudi on mehistunud.
pühapäev, september 04, 2011
AG a la Fellin
Pühapäeval, 04.09, korraldas Viljandi koerteklubi ViLe järveäärsel muruplatsil agility eksami ja kavas oli ka A0 ja puppy jooksud. Kohtunikuks Svetlana Zolotnikova.
Kui aglity võistlus lausa koju kätte tuuakse, siis peab ju sellest osa võtma. Otsustasin Ruudiga osaleda kahel A0 hüpperajal kolmest. Kuna see on pmts meie esimene aglity võistluse kogemus, kui väljaarvata 2xtunnelite karikasarja jooksud, siis ei tahtnud kohe üle pingutada. Liiatigi oli tänane päev väga kuum. Platsile jõudes oli mul küll selline tunne, et jooksurajale meil küll asja pole, Ruudi oli sellest palavusest kuidagi loid. Läbinud väikese värskenduse järvevees, pistsin koera päikesekindlaks muudetud puuri oma järge ootama.
Mõlemad rajad olid jooksurajad ja lihtsad. Meie jaoks oli uus see, et jooksime päris muru peal - oleme muidu ju ainult TAKO hallis kunstmuru peal harjutanud. OK, suvel Saaremal sai paar jooksu ka murul tehtud, aga ikkagi. Järveäärne plats polnud ka just eile niidetud. Kahjuks videot esimesest jooksust pole, kuid just siin ma nägin, kuidas Ruudi kurve võttes mitmel korral libises. Esimeses jooksus kukkus ka pulk. Kuna ma ise jookstes praktiliselt üldse ei suuda koera jooksu adekvaatselt veel hinnata, siis oleks tahtnud pärast video pealt järgi vaadata, mis selle pulga kukkumise põhjustas, kas libe kurv või minu valel ajal öeldud "hopp" või mõlemad kokku või muu faktor. Nii palju veel märkasin, et nii mõnigi kaar oli liiga suur ja vähesest rajajooksmise kogemusest tingitud koera liikumise vale hindamine, järgmise käsuga hiljaks jäämine. Nägin, kuidas koer pärst takistuse võtmist küsivalt minu poole vaatas: what's next.
Esimene jooks õnnestus meil läbita 4st mini koerast kõige paremini. Tore üllatus :)
Ruudi sai preemiaks jälle kord end vette kasta ja läks siis tagasi puuri järgmiseks etteasteks valmistuma.
Teine rada. Kirjade järgi keerukam kui esimene, eelmisest 25 m lühem ja sisaldas vb veidi rohkem keerutamist. See rada õnnestus saada ka lindile.
* Koperdus ja mitte õigeaegne 5ndale takistusele jõudmine, sest jäin kokutama eelmise takistuse juurde tunnelisse saatmisel.
* Takistuste 7-8-9 trajektoor on täiesti ebaoptimaalne. Vb oleks pidanud 7 takistusest ise teiselt poolt mööda jooksma ehk siis mitte tagantlõikamist tegema. Nii oleks saanud need 7-8-9 juhtida sama käega ja koera trajektoor oleks parem olnud. Aga kuna ma olin läinud liiga 5nda ja 6nda tõkke lähedale, et kindlustada "ringi" minek, siis ma lihtsalt poleks jõudnud 7ndast tõkkest paremalt poolt mööda ilma, et ma koera sellega seganud poleks ja talle selga poleks jooksnud.
Ka selles jooksus õnnestus meil saada I koht.
2 bags of food in total.
Kõik A0 tulemused siin.
Kokkuvõtteks, Ruudi oli heas meeleolus ja nautis aglityt! Ta isegi ei mölisenud minuga nagu ta tavatseb seda teha treeningutel :) Et võistlused edaspidi paremini sujuks, võiks saada rohkem harjutada suurel platsil jooksmist.
Siinkohal õnnesoovid Ruudi vennale Intole, kes nüüdsest võistleb juba klassis A3!
Aglity päeva lõpetuseks veelkord väike suplus, aga peapreemiaks sai Ruudi metsaskäigu. Ja oi, milline energiaülejääk seal realiseeriti! Kuna piirkonnas oli nähtud kährikuid, siis Ruudi oli oma sõiduvees. Paar korda tekkis lausa hirm, et koer on päris kaduma läinud. Keel vestil ilmuti siiski välja. Seekord jäid kährikud elama, aga Ruudi will be back!
Kui aglity võistlus lausa koju kätte tuuakse, siis peab ju sellest osa võtma. Otsustasin Ruudiga osaleda kahel A0 hüpperajal kolmest. Kuna see on pmts meie esimene aglity võistluse kogemus, kui väljaarvata 2xtunnelite karikasarja jooksud, siis ei tahtnud kohe üle pingutada. Liiatigi oli tänane päev väga kuum. Platsile jõudes oli mul küll selline tunne, et jooksurajale meil küll asja pole, Ruudi oli sellest palavusest kuidagi loid. Läbinud väikese värskenduse järvevees, pistsin koera päikesekindlaks muudetud puuri oma järge ootama.
Mõlemad rajad olid jooksurajad ja lihtsad. Meie jaoks oli uus see, et jooksime päris muru peal - oleme muidu ju ainult TAKO hallis kunstmuru peal harjutanud. OK, suvel Saaremal sai paar jooksu ka murul tehtud, aga ikkagi. Järveäärne plats polnud ka just eile niidetud. Kahjuks videot esimesest jooksust pole, kuid just siin ma nägin, kuidas Ruudi kurve võttes mitmel korral libises. Esimeses jooksus kukkus ka pulk. Kuna ma ise jookstes praktiliselt üldse ei suuda koera jooksu adekvaatselt veel hinnata, siis oleks tahtnud pärast video pealt järgi vaadata, mis selle pulga kukkumise põhjustas, kas libe kurv või minu valel ajal öeldud "hopp" või mõlemad kokku või muu faktor. Nii palju veel märkasin, et nii mõnigi kaar oli liiga suur ja vähesest rajajooksmise kogemusest tingitud koera liikumise vale hindamine, järgmise käsuga hiljaks jäämine. Nägin, kuidas koer pärst takistuse võtmist küsivalt minu poole vaatas: what's next.
Esimene jooks õnnestus meil läbita 4st mini koerast kõige paremini. Tore üllatus :)
Foto: Karoliina Kansi
Ruudi sai preemiaks jälle kord end vette kasta ja läks siis tagasi puuri järgmiseks etteasteks valmistuma.
Teine rada. Kirjade järgi keerukam kui esimene, eelmisest 25 m lühem ja sisaldas vb veidi rohkem keerutamist. See rada õnnestus saada ka lindile.
* Koperdus ja mitte õigeaegne 5ndale takistusele jõudmine, sest jäin kokutama eelmise takistuse juurde tunnelisse saatmisel.
* Takistuste 7-8-9 trajektoor on täiesti ebaoptimaalne. Vb oleks pidanud 7 takistusest ise teiselt poolt mööda jooksma ehk siis mitte tagantlõikamist tegema. Nii oleks saanud need 7-8-9 juhtida sama käega ja koera trajektoor oleks parem olnud. Aga kuna ma olin läinud liiga 5nda ja 6nda tõkke lähedale, et kindlustada "ringi" minek, siis ma lihtsalt poleks jõudnud 7ndast tõkkest paremalt poolt mööda ilma, et ma koera sellega seganud poleks ja talle selga poleks jooksnud.
Ka selles jooksus õnnestus meil saada I koht.
2 bags of food in total.
Foto: Karoliina Kansi
Kõik A0 tulemused siin.
Kokkuvõtteks, Ruudi oli heas meeleolus ja nautis aglityt! Ta isegi ei mölisenud minuga nagu ta tavatseb seda teha treeningutel :) Et võistlused edaspidi paremini sujuks, võiks saada rohkem harjutada suurel platsil jooksmist.
Siinkohal õnnesoovid Ruudi vennale Intole, kes nüüdsest võistleb juba klassis A3!
Aglity päeva lõpetuseks veelkord väike suplus, aga peapreemiaks sai Ruudi metsaskäigu. Ja oi, milline energiaülejääk seal realiseeriti! Kuna piirkonnas oli nähtud kährikuid, siis Ruudi oli oma sõiduvees. Paar korda tekkis lausa hirm, et koer on päris kaduma läinud. Keel vestil ilmuti siiski välja. Seekord jäid kährikud elama, aga Ruudi will be back!
Tellimine:
Postitused (Atom)