Kui aglity võistlus lausa koju kätte tuuakse, siis peab ju sellest osa võtma. Otsustasin Ruudiga osaleda kahel A0 hüpperajal kolmest. Kuna see on pmts meie esimene aglity võistluse kogemus, kui väljaarvata 2xtunnelite karikasarja jooksud, siis ei tahtnud kohe üle pingutada. Liiatigi oli tänane päev väga kuum. Platsile jõudes oli mul küll selline tunne, et jooksurajale meil küll asja pole, Ruudi oli sellest palavusest kuidagi loid. Läbinud väikese värskenduse järvevees, pistsin koera päikesekindlaks muudetud puuri oma järge ootama.
Mõlemad rajad olid jooksurajad ja lihtsad. Meie jaoks oli uus see, et jooksime päris muru peal - oleme muidu ju ainult TAKO hallis kunstmuru peal harjutanud. OK, suvel Saaremal sai paar jooksu ka murul tehtud, aga ikkagi. Järveäärne plats polnud ka just eile niidetud. Kahjuks videot esimesest jooksust pole, kuid just siin ma nägin, kuidas Ruudi kurve võttes mitmel korral libises. Esimeses jooksus kukkus ka pulk. Kuna ma ise jookstes praktiliselt üldse ei suuda koera jooksu adekvaatselt veel hinnata, siis oleks tahtnud pärast video pealt järgi vaadata, mis selle pulga kukkumise põhjustas, kas libe kurv või minu valel ajal öeldud "hopp" või mõlemad kokku või muu faktor. Nii palju veel märkasin, et nii mõnigi kaar oli liiga suur ja vähesest rajajooksmise kogemusest tingitud koera liikumise vale hindamine, järgmise käsuga hiljaks jäämine. Nägin, kuidas koer pärst takistuse võtmist küsivalt minu poole vaatas: what's next.
Esimene jooks õnnestus meil läbita 4st mini koerast kõige paremini. Tore üllatus :)
Foto: Karoliina Kansi
Ruudi sai preemiaks jälle kord end vette kasta ja läks siis tagasi puuri järgmiseks etteasteks valmistuma.
Teine rada. Kirjade järgi keerukam kui esimene, eelmisest 25 m lühem ja sisaldas vb veidi rohkem keerutamist. See rada õnnestus saada ka lindile.
* Koperdus ja mitte õigeaegne 5ndale takistusele jõudmine, sest jäin kokutama eelmise takistuse juurde tunnelisse saatmisel.
* Takistuste 7-8-9 trajektoor on täiesti ebaoptimaalne. Vb oleks pidanud 7 takistusest ise teiselt poolt mööda jooksma ehk siis mitte tagantlõikamist tegema. Nii oleks saanud need 7-8-9 juhtida sama käega ja koera trajektoor oleks parem olnud. Aga kuna ma olin läinud liiga 5nda ja 6nda tõkke lähedale, et kindlustada "ringi" minek, siis ma lihtsalt poleks jõudnud 7ndast tõkkest paremalt poolt mööda ilma, et ma koera sellega seganud poleks ja talle selga poleks jooksnud.
Ka selles jooksus õnnestus meil saada I koht.
2 bags of food in total.
Foto: Karoliina Kansi
Kõik A0 tulemused siin.
Kokkuvõtteks, Ruudi oli heas meeleolus ja nautis aglityt! Ta isegi ei mölisenud minuga nagu ta tavatseb seda teha treeningutel :) Et võistlused edaspidi paremini sujuks, võiks saada rohkem harjutada suurel platsil jooksmist.
Siinkohal õnnesoovid Ruudi vennale Intole, kes nüüdsest võistleb juba klassis A3!
Aglity päeva lõpetuseks veelkord väike suplus, aga peapreemiaks sai Ruudi metsaskäigu. Ja oi, milline energiaülejääk seal realiseeriti! Kuna piirkonnas oli nähtud kährikuid, siis Ruudi oli oma sõiduvees. Paar korda tekkis lausa hirm, et koer on päris kaduma läinud. Keel vestil ilmuti siiski välja. Seekord jäid kährikud elama, aga Ruudi will be back!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar