Verejälg 1/2

Täna tehti Rannus algust 2-päevase koolitusega "Kutsikast verejäljekoeraks!", mille korraldajaks on Eesti Jahikoerte Tõuühing. Koolitajaks Horst Müller (Schweißhundestation) Saksamaalt. Ta on endine kriminaalpolitseinik, kes on tegelenud koertega väga kaua, aga mitte ametialaselt. Esimene päev oli pigem teoreetilist laadi, teine praktiline (koertega jälje ajamine, mis sai esimesel päeval maha pandud). Kuigi peamiselt räägiti spetsiaalsetest verekoera tõugudest, Baieri verekoerast ja Hannoveri verekoerast, on ka teiste tõugude õpetamise ja kasutamise põhimõtted samad.

Milleks teostada järelotsingut? Ühest küljest jahisaagi kättesaamiseks ja teisest küljest, et loomad ei jääks piinlema. Koerajuht peab tegema kõik, et loom ei kannataks – teisel kohal on saagi saamine – see peab olema iga jahimehe sisemine sund.

Mõningad nupukesed:

• On olemas eraldi verekoerad, mis on koolitatud ja kasvatatud verejälje ajamiseks ehk järelotsimiseks. See ei tähenda, et ka teised tõud seda teha ei saaks.
• Verejäljekoer peaks tegema ainult verejäljekoera tööd. Teda ei tohiks kasutada ajukoerana. Ajus peab koer teistmoodi töötama: haistma õhust terve looma lõhna. Lasu tabamisel muutub looma keha keemia – adrenaliin, pisarad. Veri võib loomal kinni jääda, aga hea järelotsingukoer on see, kes muude lõhnade järgi tunneb haavatud looma ära. Verejäljekoeral on vaja ajada "külma" jälge, ajukoer ajab aga "sooja" jälge. Ühel päeval ühe, teisel päeval teistmoodi jälje ajamine võib koera segadusse viia. Sellisest koerast ei saa tipp-spetsialistist järelotsijat. Muud alad (koerasport, SK jne) verejäljekoeraks olemist ei sega. (Eestlane: kui oskad ainult ühte asja, siis "oled loll kui teaduste kandidaat". Sakslane aga rõhub just spetsialiseerumisele :)).
• Koerajuhi varustusest:
• Märklindid, millega märkida kohti, kus koerajuht nägi jälge ja raja märgistamiseks. Koolitaja ise kasutab mitut värvi linte: üks vere jaoks (punane) ja teine üle tee minemise märkimiseks (kollane). Lõpuks märgistab ta ka lühima tee ulukist tee äärde.
• Relvaks on lühikene karabiin kõige parem – tavaline sileraudne on liiga hea relv. Toru ots tuleks kleeplindiga kinni katta – lasta saab ka kinnikaetud toruga.
• Tääk peaks olema karabiini küljes, juhuks kui uluk ründab, muidu võib lähedalt kogemata koera maha lasta.
• Laskemoon – spetsiaalne laskemoon, mille kuul ei killustu. Täismantel, mis ei killustuks.
• Pikk nuga.
• Usalda koera, ära juhi teda omast arust õige raja peale. 
• Jahimehed rikuvad tihti raja alguse ära, kuna tallavad selle alguses.Koerajuht peaks sel juhul minema tiiruga sellest kohast mööda ja alustama puutumata raja pealt.
  
• Kutsikaga alustamine:
  
  • Kutsikat võib õpetama hakata nii varakult kui võimalik.
  • Õhtuti anda koerale nuusutada uluki sisikonna osa, millega tõmmatakse seejärel maha väike rada. Hommikul lasta kutsikas selle raja peale nuuskima. Alguses 10 m, 20 m jne. Iga kord on lõpus maius. Maiust võib anda ka siis kui koer on leidnud raja peal nö lamamisaseme ja ta jääb sinna kauemaks nuuskima.
  • Treenida koera kõige rohkem kaks korda nädalas.
  • Koera ei tohi jälje peal mittemingil juhul juhtida nö oma äranägemise jälgi. Koer peabki tegema alguses vigu ei õppida.
  • Noore koera puhul on veel oluline, et kaelarihm oleks selline, mis tirimisel ei tõmbaks koeral nina maast ülesse.
  • Treeningul kasutatav veri ja looma jalg peaks olema samalt liigilt ja võiks olla samalt isendilt. (vahendite sügavkülmutamine ei riku neid).
  • Treenima ei pea tühja kõhuga koeraga. 

Hannoveri verekoer Riko



Loengu toimumise koht: Rannu jahimaja




Saksa õpetaja, Eesti õpilane



Spetsiaalsed jäljesaapad



Jälje mahapanek homseks




Veel ühe jälje mahapanek homseks





Vaata, siga läheb! :)

Müristab ja välku lööb. Rutšik-poiss see nurru lööb (tuima näoga)

Puhkuse veedame kõik Viljandis...

Tige tikker ehk taimetoitlasest Rutšik

Ruudi suvehitt - karusmarjad. Royal Canin ega muud krõbinad ei lähe suvel ilma jogurtita üldse peale. Süüa kõlbavad vaid ristiku- ja võililletutid ning tikrid (eriline lemmik). Isegi naaberaia põõsad on puhtaks tehtud.
Aga pole head ilma halvata. Põõsas nuuskimise tagajärjed  ilutsevad Ruudil nina peal.

Pühapäevaks on Folgil juba keel vestil.

Uploaded by www.cellspin.net

Wildlife is dangerous

According to Estonian national media, one chiuaua puppy was taken away by a Gull while walking along the beach. I hope Ruudi is big enough to resist these threats. Our boy will be "the bear killer".

Muda-Ruudi

Uploaded by www.cellspin.net

Vee-Ruudi

Uploaded by www.cellspin.net

Puurida, puurida jah, aga mida sina puurid kui puuri ei ole...

Maamõnud

• Õine kohtumine siiliga.

• Kui see kass on nii vastik ja kuri, et minguga mängida ei taha, siis mina lõhun kättemaksuks ära tema mänguasja.

Social life through mobile eye

• Männiku, Pääsküla raba. Peaasi, et pulk oleks ALATI suus! Peaasi, et vette saaks... kasvõi sopa sisse.

• Lapsed meelivad Ruudile, sest nad viitsivad temaga pidevalt jamada.

• Kaevan, kus tahan, nii kaua tahan, nii sügavale kui tahan.

• Tööl. Oleks mul ka selline töö nagu Ruudil: mängin, mängin, mängin, siiberdan kabinetide vahel ja vaatan, kus on inimesi, kes mind lõbustaks ja siis kui sellest "tööst" väsin, puhkan veidi ja siis "töötan" edasi.

• Minek. Ruudi alias kaia kanepi läheb ja toob...

• ...selle tennispalli veest välja. Tulek.

• Too.

• Mängud tunnelitega.

Nüüdsest loen postituste võlad arveldatuks kui juhuslikult midagi ekstra ei meenu.