Kutsikakool

Kutsikakool on tegelt ammmmu läbi. Tundub, et liigagi ammu.

Kool: Koerus
Treener: Svetlana Zolotnikova
Periood: 24.04-15.06.2010

Kooli valmine. Koerus jäi silma sellega, et nendel toimuvad tunnid siseruumides. See sobis meile, kuna plaan oli juba aprilli alguses tundidega alustada. Käisime kutsikakooliga ka nö tutvumas ehk siis ühes tunnis vaatlemas. Külastasime väikestele tõugudele mõeldud kursust. Kuigi antud tund oli sel grupil viimane, arutlesime pärast, et Ruudi suures plaanis juba teab neid asju, mida need koerad seal omandanud olid. Koeruses on ka segagrupp, kus on nii suurte kui ka väikeste tõugude esindajaid. Mänguseminaril uurisin Kristilt, et huvitav, mis vahe võiks olla väikeste tõugude grupil ja segagrupil. Tema kutsus kohe ühe asjaosalise ehk Sveta, kes samuti oli mänguseminaril, kohale ja tema selgitustöö viis meid segagrupi tundi.

Kahjuks ei saanud me alustada päris siis, kui oleksime tahtnud: grupp oli täis. Nii et alustasime siis mõned nädalad hiljem. Meie grupis olid veel kuldne retriiver Rommi, segavereline Snuubi, labrador Hugo ja hiljem liitusid taks Pipa ja ameerika pit bull terjer? vist, kelle nime ma enam ei mäleta, kuna ta liitus meiega alles viimsetel tundidel (jooksuaja tõttu oli eelmine kursus vist pooleli jäänud).

Juba esimeses tunnis oli selge, et see on äge! :) Ootasin iga järgnevat teisipäeva huviga: mida uut nüüd õpetatakse. Tegelikult oleks võinud ju pärast tundi kohe blogisse kirjutada, et mida õppisime, aga no jällegi... minu viga, et seda ei teinud. Ma ei ole nii tubli kui Tiina ja Sirid, kes ujumiskursuse päevikut pidasid ;)

Niisiis, igas trennis sai midagi uut õpitud ja nippe, kuidas koera ühte või teist asja õigesti ja paremini tegema panna. Mainimata ei saa jätta ka, et õpetussõnadele andis selle õige värvi hästi jutukas ja emotsionaalne treener Sveta.

Tavapärastele käskudele nagu istu, lama, kõrval, siia, püsti, fuu, pööra, keera, rulli, ringi, tagurda jne ning püsivuse harjutamisele, tegi Ruudi tutvust ka rula ja tunneliga. Viimati mainitud atribuudid olen nende tundide ajel nüüdseks Ruudile ka päriseks muretsenud. Lõbutseme nendega põhiliselt Villis, kus on rohkem ruumi ja aega neid katsetada. Tunnelite ostmiseks andis tõuke ka Soomes käik, aga sellest juba teises postituses pikemalt. Ühesõnaga, tundub, et Ruudile tunnelid meeldivad. Rulaga on nii, et rohkem tahab ta seda ära süüa ja selle peale haukuda kui selle peal sõita, aga ma pole veel lootust kaotanud, mõned korrad on ikka välja ka tulnud :)

Kutsikakoolis olid eraldi veel teooria loeng ja veterinaari loeng. Vet. arsti loeng oli hirmutav. Mitte et seal midagi väga erakordset oleks olnud, aga kui sulle 2 tundi järjest räägitakse, mis haigused koer suvalistest kohtadest kõik ülesse võib korjata, siis tekkib hetkeks tunne: issand jumal, koera peaks vist mingi mulli sisse elama panema. Mõned meeldejäävamad asjad, mis minus emotsioone tekitasid:
* kui teine koer punnsilmsel koeral ratist kinni võtab, võivad sakutataval silmamunad koobastest välja tulla.
* kui koer satub garaažis näiteks mõnda loiku astuma, mis juhtumisi on jahutusvedelik, siis hiljem oma käppa lakkudes ei ole tal enam pikka pidu: neerudes vedelik kristalliseerub. Piisab juba mõnest tilgast jahutusvedelikust.

Üldiselt võib öelda, et minu arvates sai Ruudi koolis hästi hakkama. Kui tavaliselt öeldakse "aga kodus tal tuleb alati kõik välja", kui koeral koolis trikid ei õnnestu, siis meil oli pigem vastupidi: Ruudi oli koolis väga kontaknte ja tahtis mulle ja Laurile meele järgi olla.

Lõpetuseks, viimasest tunnist on juba igavik möödas ja meie ise oleme olnud laisad ja pole Ruudit väga planeeritult treeninud, aga kindel soov on koolitusega ikkagi edasi minna. Hetkel loodame ehk aglity treeningutega liituda.