Jah, sai küll juba kirjutatud, et jahihooaeg on selleks korraks läbi, aga võta näpust! Jahimehed jõudsid sel kevadel mõtisklustelt tegudeni ja märtsikuu viimasel laupäeval sai peetud kopra väljapüüdmisjaht (taolist koprajahti võib pidada kuni 15. aprillini).
Väljapüüdmisjahi käigus piiratakse pesakuhila ümbrus sisse, lõhutakse pesa ära ja üritatakse pesas passinud koprad kätte saada. Tegemist on siis suurema seltskonna ajaveetmisega, kus koeralgi oma roll - ajada koprad oma urgudest liikvele. Kuna Lennit kimbutab ikka veel vigastus, siis kohal oli ainult Ruudi. (Kuigi enne jahti mindi Lenni peremehe juurest läbi, siis Ruudit Lennile näole ei antud, sest eelmise korra kohtumise tulemuseks olid uksepiida kahjustused.)
Ruudi polnud siiani kopraga kokku puutunud, ainult pargitud nahad olid talle kutsikapõlves mängukanniks ja magamisasemeks. Samuti puudus endal sellise koprajahi kogemus. Iga uus ja tundmatu asi paneb esialgu veidi kahtlema - kopral on ju vägevad lõikehambad ja kui need koeral "õigesse" kohta satuvad hammustama, siis põhimõtteliselt on tagajärjeks... Aga jaht on jaht ja sellepärast ei saa seal käimata jätta, mõeldes koguaeg, et "mis siis kui...".
Ette võeti kaks pesakuhilat. Esimesest ajas koer välja 2 kobras, teine pesa oli tühi.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et taoline koprajaht koera väga ei väsita, sest koprad on varmad pesast põgenema nii pea kui koer urukäigud läbi käib. Sekka mõned haukumised ja ongi. Nii et tavapärase urujahiga (kährkud ja mägrad) võrreldes, ei pea koer väga pikalt tööd tegema. Aga olgu kohe öeldud, et see kõik on vaid esmamulje ja võib olla petlik.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et taoline koprajaht koera väga ei väsita, sest koprad on varmad pesast põgenema nii pea kui koer urukäigud läbi käib. Sekka mõned haukumised ja ongi. Nii et tavapärase urujahiga (kährkud ja mägrad) võrreldes, ei pea koer väga pikalt tööd tegema. Aga olgu kohe öeldud, et see kõik on vaid esmamulje ja võib olla petlik.