Ilus, tark ja osav ehk hooaja viimane urujaht

Kuna Ruudi on ilus, tark ja osav, siis asjade loomulikuks jätkuks on päev pärast näitust jahile minek. Seekord ilma Lennita, keda vahetult enne hooaja lõppu oli tabanud takside seljaprobleem. Saagiks mäger ja kährik.

Selline punkt siis hooajale 2013/2014. Meie tiim rokkis järjekordselt täiega! 

Mäyrä koira

Mäyrä andis lõuksi ehk koera kolmas silm

Valmiera koertenäitus

Eelmisest näitusel käimisest on möödas juba 2 aastat! Jah, ammu olen mõtteid mõlgutanud koera näitamisest ka lähiriikides, kuid senini olid need vaid mõlgutusteks jäänudki. Kõige reaalsemalt näis osalemine Valmiera koertenäitusel, sest see on Viljandist ainult 110 km kaugusel - hea lähedal. Eelnevatel aastatel olen aga liiga hilja ärganud, siis kui registreerimine sellele näitusele juba lõppenud. No jah, ega see veebrarukuu pole näituse jaoks meile just väga sobiv aeg, sest käimas on ju jahihooaeg. Siiski sai seekord hambajäljelise koonuga koer Valmierasse kasutusklassi kirja pandud.

Teisel pool piiri oli talv ja teed koristamata. 4WD.

Näitus oli küll kahepäevane, aga Ruudi osalses vaid esimesel päeval, sest algselt pidi teisel päeval kohtunikuks olema soomlane ja teatavasti põhjamaade kohtunikud eelistavad üldjuhul karvaseid russelleid siledatele. Esimesel päeval oli kohtunikuks lubatud ungarlane Istvan Csik. Hiljem selgus muidugi, et pühapäeval oli Soome kohtunik vahetatud venelase vastu, aga enam polnud midagi teha :)

Kirja oli pandud 14 russellit, mis oli väga suur number võrreldes teiste tõugude esindajate arvuga meie ringis ja üleüldse sel näitusel. Kohapeal selgus, et isaseid on 8 (1 kuts, 1 jun, 1 noor, 2 ava, 1 töö, 2 tšemp)  ja emaseid on 6 (4 jun, 2 tšemp) - lätlased, venelased, soomlased ja Ruudi. Siledaid oli peale meie veel kaks - üks kompaktsem isane Venemaalt ja üks nö "russelilaadne" emane Lätist. Serdiringis jäime Ruudiga kolmandaks. Võitis tšempioniklassi karvane soomlane (Jack Lee Black Gold), teiseks jäi sile Venemaalt (Seventy Seven Lans). Emastest võitis sellesamase soomlase, kes ka isaste ringi kinni pani, üks järgmistest koertest. Emane valiti ka tõu parimaks.

Tähelepanu enne ringi

Russelid oma järge ootamas

Kirjeldus oli seekord saksakeelne ja loetamatus käekirjas. Nii palju kui sealt välja võis dešifreerida, siis midagi väga põhjalikku seal polnud, suhteliselt pealiskaudne jutt. Samas laua peal vaatas ja katsus kohtunik kõik koeri korralikult.

Ruudi käitus eeskujulikult - väga hea keskendumine ja tähelepanu. Ahjukana oli koera üle võimust võtnud ja ringis teisi koeri või lõhnu ei tehtud märkamagi.

Väljasõidu Lätti lõpetasime Valmiermuiža "elusa" õlle pruulikojas, kust sai üht-teist ka koju kaasa toodud.

Kui sul kusagilt sügeleb...

...siis kaeva endale sügav auk. Kährikujaht 09.02.2014.

3,5 meetrit.
Kaevamiskiirus 1,75m/h.

Natuke külmunud pinnast.

Alustavad lühemad mehed.

Jätkavad pikemad.

Lõpuks mõlemad üksteise kukil.

Koer on haukunud 2h.
Peaaegu, et kohal.

Veri. Vaenlase veri.

Naisterahvad on alati endale väiksemat nina igatsenud.

Back at home.

"Kahekesi püssi ja panniga" 2014

Kiirelt eetris:
"Kahekesi püssi ja panniga" 2014

Teaser:

Agility trenn 05.02.2014

Täna oli väga hea trenn! Koer oli hakkamist täis ja kihutas. Kuna see tõstab automaatselt ka minu tuju, siis absoluutselt mind ei morjendanud, et ma ise raja peal täiega käkkisin. Lihtsalt pure fun oli täna agilityt koeraga joosta! Kõik pole veel kadunud :)

"Kahekesi püssi ja panniga" 2014

Pühapäeval, teisel veebruaril oli Tartu rahu aastapäev. Meie tähistasime seda metsas võõrliiki, kährikuid, urgudest välja deporteerides.   

Seekordne jahipäev oli rahvarohke. Seegi hooaeg külastasid meid telemehed oma kaamerate ja mikrofonidega. 

Action'it ja jahti jätkus küllaga. Alustades sellest, et inimene ei ole kunagi rahul - kärss kärnas või maa külmetanud. Ja maa oli tõesti külmunud. Ja kaks kährikut olid üleni kärnas ka. Kui eelmistes jahipostitustes olen kurtnud soojade ilmade üle, siis nüüd oli maa ikka nii ebameeldivalt läbikülmunud, nii et väiksemagi augu tegemiseks läks mitmeid kordi rohkem aega ja energiat. Marjaks kulus ära tarkusetera: 9 korda mõõda ja  1 kord kaeva. Ühe normaalse karvaga kähriku saime ikka ka. Huvitavaid kaadreid sai GoPro abil seekord ka maa alt. Rääkimata sellest, et tänapäeval on koertel kaelas ururadarid, mille abil on nende maa-alune lokaliseerimine võimalikult lihtsaks tehtud, läksime me veel kaugemale ja tahtisme näha, mis urus sees toimub olles ise maa peal. Ja tõepoolest, tänapäeva tehnoloogia võimaldab livepilti otse urust! Selleks on vaja saata Lauri poolenisti urukanalisse koos GoPro ja taskulambiga, seejärel avada mobiilist vastav rakendus ja voilà - otseülekanne "Hammas hamba vastu" on eetris :)

Päeva lõpetuseks kaevasime urust välja ka ühe surnud kärnase mägra. Keha oli küll juba üsna kange, aga väga pikalt surnud ta ka polnud olnud. Millesse ta kooles, ei ole võimalik ilma ekspertiisita kindlaks teha.