pühapäev, veebruar 23, 2014

Valmiera koertenäitus

Eelmisest näitusel käimisest on möödas juba 2 aastat! Jah, ammu olen mõtteid mõlgutanud koera näitamisest ka lähiriikides, kuid senini olid need vaid mõlgutusteks jäänudki. Kõige reaalsemalt näis osalemine Valmiera koertenäitusel, sest see on Viljandist ainult 110 km kaugusel - hea lähedal. Eelnevatel aastatel olen aga liiga hilja ärganud, siis kui registreerimine sellele näitusele juba lõppenud. No jah, ega see veebrarukuu pole näituse jaoks meile just väga sobiv aeg, sest käimas on ju jahihooaeg. Siiski sai seekord hambajäljelise koonuga koer Valmierasse kasutusklassi kirja pandud.

Teisel pool piiri oli talv ja teed koristamata. 4WD.
Näitus oli küll kahepäevane, aga Ruudi osalses vaid esimesel päeval, sest algselt pidi teisel päeval kohtunikuks olema soomlane ja teatavasti põhjamaade kohtunikud eelistavad üldjuhul karvaseid russelleid siledatele. Esimesel päeval oli kohtunikuks lubatud ungarlane Istvan Csik. Hiljem selgus muidugi, et pühapäeval oli Soome kohtunik vahetatud venelase vastu, aga enam polnud midagi teha :)

Kirja oli pandud 14 russellit, mis oli väga suur number võrreldes teiste tõugude esindajate arvuga meie ringis ja üleüldse sel näitusel. Kohapeal selgus, et isaseid on 8 (1 kuts, 1 jun, 1 noor, 2 ava, 1 töö, 2 tšemp)  ja emaseid on 6 (4 jun, 2 tšemp) - lätlased, venelased, soomlased ja Ruudi. Siledaid oli peale meie veel kaks - üks kompaktsem isane Venemaalt ja üks nö "russelilaadne" emane Lätist. Serdiringis jäime Ruudiga kolmandaks. Võitis tšempioniklassi karvane soomlane (Jack Lee Black Gold), teiseks jäi sile Venemaalt (Seventy Seven Lans). Emastest võitis sellesamase soomlase, kes ka isaste ringi kinni pani, üks järgmistest koertest. Emane valiti ka tõu parimaks.

Tähelepanu enne ringi
Russelid oma järge ootamas
Kirjeldus oli seekord saksakeelne ja loetamatus käekirjas. Nii palju kui sealt välja võis dešifreerida, siis midagi väga põhjalikku seal polnud, suhteliselt pealiskaudne jutt. Samas laua peal vaatas ja katsus kohtunik kõik koeri korralikult.

Ruudi käitus eeskujulikult - väga hea keskendumine ja tähelepanu. Ahjukana oli koera üle võimust võtnud ja ringis teisi koeri või lõhnu ei tehtud märkamagi.

Väljasõidu Lätti lõpetasime Valmiermuiža "elusa" õlle pruulikojas, kust sai üht-teist ka koju kaasa toodud.



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar