Aastalõpu urujaht

Kuna urujaht ei ole väga ühemehejaht, siis tervise või muudel põhjustel nõrgenenud ja hõrenenud brigaadi tõttu on jahikordi sel hooajal samuti hõredamalt ning jahipäevad pigem lühikesed, paari lihtsama uru läbikontrollimistega. 

Aastalõpujahil osutus üks kontrollitav urg tühjaks, teises elutsesid mägrad koos sfinkskährikuga, kes kinni võeti ja elimineeriti. See elukas oli aga oma elu lõpuminutitel väga helde ja puistas enda seljas elavate loomakestega ka koera üle.

Paaride aastalõpu agilityvõistlus, 27.12

Ruudi hüppekal, Kusti agilityrajal. Eesmärk joosta, arvatav tulemus DSQ-d. Aga piirdusime kamba peale kahe raja kokkuvõttes 3 veaga, mis andis 34 paari hulgas isegi 8 koha :D. Kohtunikuks oli Sveta. Korraldajaks TAKO.

Meil Ruudiga puudub rajal ikka veel see õige teineteise tunnetus... Trenn üks kord nädalas on selle ülesleidmiseks kahjuks liiga vähe. Ja uuel aastal tuleb nendessegi vähestesse kordadesse paus sisse :S.

Häid pühi!

5

Mees parimates aastates

Keelatud viljad

...on ikka kõige magusamad.

Süüa antakse ka ainult koerakrõbinaid

Koerale ON vaja uut pesa

Urujahil koos welshiga

Pühapäev on urujahipäev.

Täna oli käppa proovimas ja eksamiks valmistumas ka noor isane welshi terjer Rufus.

Saagiks saadi paar kährikut, märgati ka mäkrasid. Poistel õnnestus ka rebane urust välja ajada, aga seekord tal vedas – kaval loom eeldab jahimehelt pioneeriliku valmisolekut, aga kui sellest jääb vajaka, lipsab ta kerge vaevaga minema.

Ruudi nägi pärast jahipäeva õudne välja. Silmad olid tuhkkuivast liivast tugevalt paistes ja punased ning põhimõtteliselt hoidis ta neid kinni. Ilmselt ei tahtnud last ära hirmutada.

Pundunud silmega bomš

Open Season 2014

See aasta tuli teisiti. Ruudi pidi üksi hakkama saama ja mina pidin üksi hakkama saama. Aga kõik läks sellegipoolest edukalt.

JRT mitteametlikud agility meistrivõistlused 2014

Esmakordselt Eestis peeti laupäeval, 29. novembril, tõuühingu eestvedamisel JRT mitteametlikud agility meistrivõistlused. Seega avanes meil suurepärane võimalus joosta täispikki radasid mitteametlikult. Kohtunikuks Inga Järv. Väga mõnusad rajad olid ja meie eesmärk lihtsalt joosta. Saime küll diskvallid, aga Ruts oli väga hakkamist täis ja seepärast fun it is! Märgin veel kroonika huvides, et see oli meil Ruudiga esmakordne võistlus /ülepaltsi rada koduses trenninghallis.

Hää eelsoojendus pühapäevaseks urujahihooaja avapauguks.

Foto: Martti Vaidla

Ikea

Kui Küpsisel on diivan, siis miks mitte Ruudile jõuludeks selline riistapuu? ;)

Obedience exercises

Lying in a group

Vabalt! Rivitult!

Onu Tomi onnike

AG võistlused Viljandis, 06.09-07.09.2014

Panen kroonika mõttes kirja.

Laupäeval OPEN rajad (kohtunik Inga Järv). Pühapäeval tunnelid (kohtunik Marje Piiroja).

Vananaistesuvi: päikesepaisteline, +20 kraadi.

Eesmärgiks saada parem tunnetus, harjutada slaalomit võistlusolukorras, hoida meeleolu. Kontaktidega ei oska (või hetkel väga ei mõtle selle peale) nagunii midagi ette võtta.

Mõlemal OPEN rajal slaalomisse sisenemise vead. Agility rajal poomikontakti ülehüppamine täpselt enne kontaktpinda! Selline tunne, et koer saab elektrilöögi kui seda puudutaks! A-kontakt oli jooksukontakt. Kahe raja kokkuvõttes III koht. Rajad ise muidu mõnusad joosta.

Tunnelites agilityrajal slaalomisse sisenemine korrektne, aga Ruudi tuli paar pulka varem välja. Sooritasime slaalomi uuesti. Poomi tuli sel rajal võtta 2 korda. Esimesel korral hüppas üle. Viisin koera tagasi kontktile. Järgmisel korral ta isegi hetkeks seisatas. Sellel rajal kaotasin koera mitmes kohas ära. Olla olnud lohakas oma juhtimises. Tunnelite rada õnnestus sooritada, kuigi nii mõnegi kohapeal jubedate kaartega või koera imestusega, sest vusserdasin ise juhtimisvõtetega, st juhtimatusevõtetega. Tunnetus pole veel tagasi tulnud.

Koera meeleolu üle väga ei kurda.

AG võistlused Luigel 31.08

Arvestades meie mõelema mittetreenitust ja Jõulumäe võistlusel kogetut, siis amelikele radadele pole meil veel asja. Nii saigi otsustatud, et Luigel osaleme ainult mitteametlikel radadel. Pole mõtet neid DSQ'sid raamatusse korjata kui pole korraliku koera- ja rajatunnetust ning mitmed elemendid vajavad harjutamist.

Sveta rajad on alati olnud mõnusad joosta, nii ka seekordsed OPEN'i omad. Tulemuseks olid küll disklahvid, aga Ruts oli tubli ja litsus joosta ning hoopis mina olen see, kes peab endale tuhka pähe raputama, et koera korralikult ei jälginud/kontrollinud ja hilinesin võtetega.

Koer istub pähe

Enamusele inimestele ei soovitaks ma koera võtta. Loom lihtsalt istub neile pähe.

Selfie

AG võistlus Jõulmäel, 09.08

Aasta tagasi augustis jõudsime Ruudiga A3 klassi ja sellesamase üleminekuvõistluse raames jooksime ka esimesed A3 rajad. Sinna tol korral siis meie võistlemised agilityvälistel põhjustel jäidki. Trenni pole samuti ammu teinud. Sügisel ja talvel sai mõned korrad nö motivatsiooniradu joostud, aga see oli ka kõik. Kuna aga minu AG-pisik on visa kaduma, siis ei saanud ma suve niisama mööda lasta minna. Mõeldud-tehtud, osaleme Jõulumäe AG võistlustel. 

Niisiis, laupäev 09.08, üks hüpperada ja kaks agilityrada, kohtunikuks Inga Järv.

Ja läks nii nagu arvata võis. Treeningpaus oli loomulikult oma jälje jätnud. Slaalomisse sisenemine, ka lihtsate nurkade alt, on probleem. Rääkimata kontaktpindadelt ülehüppamisest. 

Hüpperada, mis oli väga-väga lihtne, õnnestus meil siiski läbida, kuigi slaalomiveaga. Agilityrajad olid seekord meie jaoks liiga kõvad pähklid. Tagantjärele targutades oleks võinudki hüpperajaga piirduda, aga kus sa siis seda sel hetkel saad, ikka tahad ju veel proovida. Aga võib-olla oleks see Ruudi seisukohalt olnud mõistlikum otsus. Ka juhtimist hiljem video pealt vaadates langesin minestusse.

Massaaž kuumade kividega

Pedassaare

Kunn.

Find the dog.

Mustikal

Vegan koer:

Saaremaa laager 2014

Kuigi ma pole Ruudiga trennis käinud vist alates veebruarist, siis laagrisse ei saanud me mitte minemata jätta. Igaks juhuks piirdusin seekord vaid ühe päevaga, et see oleks jõukohane ka tulevasele koerajuhile Mirjamile. Tegime ühe AG trenni (Anne Savioja) ja ühe SK trenni (Anne Tammiksalu).

Laager oli oma vanas headuses (tore, kui mõned head asjad ei muutu):

• Trennid. Anne Savioja AG trenn lõpeb rallirajaga, mis väga kasulik koera motivatsioonile. 
• Ujumised. Vestid annavad russelitele parema pinnalpüsimise, mistõttu võivad nad palle/mänguasju lõpmatuseni veest välja tuua. 
• Söömine (Anne hommikupuder, kohupiimamaius).
• Seltskonnamängud. Uus hitt - klikkerkoolitus inimloomale. Huvitav endale ja naljakas teisi jälgida.  

Ruudi nautis nagu minagi! Tundub, et tõestasin endale koeraelu võimalikkusest ka lapsega! Võtan oma kandle ja Tiugu ühes ja elan jälle ;)
Aitäh lapse- ja koerahoidjatele - Ege, Ülli, Anne ning öömaja eest Annele.

SK.

AG lõunapaus.

Vallatud vestid.

Laagriselfie.

Ootan juba järgmist suve! :)

Paula

Ruudi tulevane töökaaslane Paula.

Paula, sul on poisipea... NOT. Poisipeast on asi kaugel, tegemist on hoopis karmikarvalise taksitüdrukuga. Vahva 3,5-kuune tegelinski! Ruudi ignoreeris titte.

Loodus tühja kohta ei salli

Olen väike, olen alles väike.

Suárez

Kes ei tööta, see ei söö

Omakasupüüdlik tarkvaraarendaja ehk millega Ruudi tööl tegeleb.

Rudolf ja Mirjam

Rudolf ja Mirjam

Mina ikka ka!

Häid lambaid mahub palju ühte sülle.

Veab!

Russellite Kevadpäev 2014

18. mail toimus järjekordne Kevadpäev. Laps kotti, koer rihma otsa ja igatahes teele, igatahes! 

Nagu ka eelmine aasta, oli seegi kord lämmatavalt palav suveilm! Kangru küla on muidu tore koht, aga täiesti ideaalseks teeks selle koerte jaoks veesilma olemasolu. Palju oli uusi koeri. Toimusid jänesejooks, osavusmäng ja mäkkejooks nagu ikka. Koerad rahul, inimestel maitsvast võileivatordist kõht täis.

Foto: EJRTÜ

Foto: EJRTÜ

Üks targutab, teine mängib lolli ja kõige targem on keskel ja irvitab nende üle.

Pärast osavolemist ja jänesejooksu - dead or alive ehk andke varju!

Foto: EJRTÜ

Auhinnakont osavuse (I) ja jänesejooksu (III) eest.

Uus tehisurg

Laupäeval, 17. mail, sai väisatud uut tehisurgu Kuusalu kandis. Toimus Soome kohtuniku Esko Eirto koolitus.

Lühike suvine hammast verele ajav meelelahutus koerale.

See aasta tuleb kevad teisiti

See aasta tuleb kevad teisiti,

tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,  

ja kevad teisiti ja tuleb teisiti,  

tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti.

Liiga magus elu

Expecting

Delivered

Koprajaht 29.03.2014

Jah, sai küll juba kirjutatud, et jahihooaeg on selleks korraks läbi, aga võta näpust! Jahimehed jõudsid sel kevadel mõtisklustelt tegudeni ja märtsikuu viimasel laupäeval sai peetud kopra väljapüüdmisjaht (taolist koprajahti võib pidada kuni 15. aprillini).

Väljapüüdmisjahi käigus piiratakse pesakuhila ümbrus sisse, lõhutakse pesa ära ja üritatakse pesas passinud koprad kätte saada. Tegemist on siis suurema seltskonna ajaveetmisega, kus koeralgi oma roll - ajada koprad oma urgudest liikvele. Kuna Lennit kimbutab ikka veel vigastus, siis kohal oli ainult Ruudi. (Kuigi enne jahti mindi Lenni peremehe juurest läbi, siis Ruudit Lennile näole ei antud, sest eelmise korra kohtumise tulemuseks olid uksepiida kahjustused.)

Ruudi polnud siiani kopraga kokku puutunud, ainult pargitud nahad olid talle kutsikapõlves mängukanniks ja magamisasemeks. Samuti puudus endal sellise koprajahi kogemus. Iga uus ja tundmatu asi paneb esialgu veidi kahtlema - kopral on ju vägevad lõikehambad ja kui need koeral "õigesse" kohta satuvad hammustama, siis põhimõtteliselt on tagajärjeks... Aga jaht on jaht ja sellepärast ei saa seal käimata jätta, mõeldes koguaeg, et "mis siis kui...".

Ette võeti kaks pesakuhilat. Esimesest ajas koer välja 2 kobras, teine pesa oli tühi.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et taoline koprajaht koera väga ei väsita, sest koprad on varmad pesast põgenema nii pea kui koer urukäigud läbi käib. Sekka mõned haukumised ja ongi. Nii et tavapärase urujahiga (kährkud ja mägrad) võrreldes, ei pea koer väga pikalt tööd tegema. Aga olgu kohe öeldud, et see kõik on vaid esmamulje ja võib olla petlik.

Ilus, tark ja osav ehk hooaja viimane urujaht

Kuna Ruudi on ilus, tark ja osav, siis asjade loomulikuks jätkuks on päev pärast näitust jahile minek. Seekord ilma Lennita, keda vahetult enne hooaja lõppu oli tabanud takside seljaprobleem. Saagiks mäger ja kährik.

Selline punkt siis hooajale 2013/2014. Meie tiim rokkis järjekordselt täiega! 

Mäyrä koira

Mäyrä andis lõuksi ehk koera kolmas silm

Valmiera koertenäitus

Eelmisest näitusel käimisest on möödas juba 2 aastat! Jah, ammu olen mõtteid mõlgutanud koera näitamisest ka lähiriikides, kuid senini olid need vaid mõlgutusteks jäänudki. Kõige reaalsemalt näis osalemine Valmiera koertenäitusel, sest see on Viljandist ainult 110 km kaugusel - hea lähedal. Eelnevatel aastatel olen aga liiga hilja ärganud, siis kui registreerimine sellele näitusele juba lõppenud. No jah, ega see veebrarukuu pole näituse jaoks meile just väga sobiv aeg, sest käimas on ju jahihooaeg. Siiski sai seekord hambajäljelise koonuga koer Valmierasse kasutusklassi kirja pandud.

Teisel pool piiri oli talv ja teed koristamata. 4WD.

Näitus oli küll kahepäevane, aga Ruudi osalses vaid esimesel päeval, sest algselt pidi teisel päeval kohtunikuks olema soomlane ja teatavasti põhjamaade kohtunikud eelistavad üldjuhul karvaseid russelleid siledatele. Esimesel päeval oli kohtunikuks lubatud ungarlane Istvan Csik. Hiljem selgus muidugi, et pühapäeval oli Soome kohtunik vahetatud venelase vastu, aga enam polnud midagi teha :)

Kirja oli pandud 14 russellit, mis oli väga suur number võrreldes teiste tõugude esindajate arvuga meie ringis ja üleüldse sel näitusel. Kohapeal selgus, et isaseid on 8 (1 kuts, 1 jun, 1 noor, 2 ava, 1 töö, 2 tšemp)  ja emaseid on 6 (4 jun, 2 tšemp) - lätlased, venelased, soomlased ja Ruudi. Siledaid oli peale meie veel kaks - üks kompaktsem isane Venemaalt ja üks nö "russelilaadne" emane Lätist. Serdiringis jäime Ruudiga kolmandaks. Võitis tšempioniklassi karvane soomlane (Jack Lee Black Gold), teiseks jäi sile Venemaalt (Seventy Seven Lans). Emastest võitis sellesamase soomlase, kes ka isaste ringi kinni pani, üks järgmistest koertest. Emane valiti ka tõu parimaks.

Tähelepanu enne ringi

Russelid oma järge ootamas

Kirjeldus oli seekord saksakeelne ja loetamatus käekirjas. Nii palju kui sealt välja võis dešifreerida, siis midagi väga põhjalikku seal polnud, suhteliselt pealiskaudne jutt. Samas laua peal vaatas ja katsus kohtunik kõik koeri korralikult.

Ruudi käitus eeskujulikult - väga hea keskendumine ja tähelepanu. Ahjukana oli koera üle võimust võtnud ja ringis teisi koeri või lõhnu ei tehtud märkamagi.

Väljasõidu Lätti lõpetasime Valmiermuiža "elusa" õlle pruulikojas, kust sai üht-teist ka koju kaasa toodud.

Kui sul kusagilt sügeleb...

...siis kaeva endale sügav auk. Kährikujaht 09.02.2014.

3,5 meetrit.
Kaevamiskiirus 1,75m/h.

Natuke külmunud pinnast.

Alustavad lühemad mehed.

Jätkavad pikemad.

Lõpuks mõlemad üksteise kukil.

Koer on haukunud 2h.
Peaaegu, et kohal.

Veri. Vaenlase veri.

Naisterahvad on alati endale väiksemat nina igatsenud.

Back at home.