Laupäev, 17.08, oli meie jaoks ülitore päev! Klassivahetus kohe esimesel agilityrajal ja lisaks veel A3 hüpperajal puhta jooksuga teine koht. Sellist asja pole uneski osanud loota. Väga ilus punkt kogu asjale!
Ärkasin laupäeva hommikul juba kell 4.30, kuigi ajalises mõttes oleks võinud veel tunnikese magada, läks uni millegipärast varem ära. Pool seitse startisime Jazzie ja tema perenaisega Kuressaare poole, et A1'ks kohale jõuda. Saaremaal võttis meid vastu suur ja väga hästi hooldatud muruplats, kus oli meeldivalt palju ruumi koerte soojaks jooksutamiseks.
Kohtunikuks oli Peteris Akimov (LV).
Esimesena oli kavas A2 agilityrada, kus ideaalaega jõudmiseks tuli joosta vähemalt 3,41 m/s. Kõlas paljutõotavalt. Suutsimegi raja suuremate viperusteta läbida (ilu polnud, aga noh) ja saada kiiruseks 3,85 m/s. Tehtud! See tähendas seda, et järgmised jooksud tuli joosta juba A3's :P Mis omakorda tähendas aga pikka päeva ja ootamist. Selles osas saan Ruudi kohta ainult kiidusõnu öelda - ta oli päeva lõpuni enda kohta väga värske ja tahtis joosta. Ei tea, kas Rudolfit mõjutas borderiga reisimine, stardijärjekorras varastatud teise koera maius või motivatsioonitrennid, aga tubli ta igal juhul seekord oli.
A3 hüpperada ei tahtnud mulle millegipärast kohe üldse meelde jääda, sest ühe ja sama koha peal oli keerutamist nii raja alguses kui lõpus. Äärepealt oleks rada ka täiesti valesti õppinud, kui poleks olnud tähelepanelikku kasvõitlejat mulle sellekohast märkust tegemast. Vaatamata sellele suutsin koera juhtida nii, et saime suisa puhta raja ja kiiruseks mõõdeti 3,98 m/s. Ilmselt aitas dopinguna kaasa ka Maarja nimeline Coca-Cola, mis puhtjuhuslikult kohalikus poes käe alla sattus - ju see oli märk ;) A3 debüüt päädis lõppkokkuvõttes lausa teise kohaga! Uskumatu, aga tõsi. A3 teisel agilityrajal tekkis meil Ruudiga küll väike arusaamatus ja saime teisel tõkkel tõrke, aga edasine jooks oli suht ok - 4. koht.
Kuressaare võistlustel õnnestus Rutsil enam-vähem tabada ka kõik kontaktpinnad. Trennis muidugi nõuan jätkuvalt 2on2off.
A3 hüpperada ei tahtnud mulle millegipärast kohe üldse meelde jääda, sest ühe ja sama koha peal oli keerutamist nii raja alguses kui lõpus. Äärepealt oleks rada ka täiesti valesti õppinud, kui poleks olnud tähelepanelikku kasvõitlejat mulle sellekohast märkust tegemast. Vaatamata sellele suutsin koera juhtida nii, et saime suisa puhta raja ja kiiruseks mõõdeti 3,98 m/s. Ilmselt aitas dopinguna kaasa ka Maarja nimeline Coca-Cola, mis puhtjuhuslikult kohalikus poes käe alla sattus - ju see oli märk ;) A3 debüüt päädis lõppkokkuvõttes lausa teise kohaga! Uskumatu, aga tõsi. A3 teisel agilityrajal tekkis meil Ruudiga küll väike arusaamatus ja saime teisel tõkkel tõrke, aga edasine jooks oli suht ok - 4. koht.
Kuressaare võistlustel õnnestus Rutsil enam-vähem tabada ka kõik kontaktpinnad. Trennis muidugi nõuan jätkuvalt 2on2off.
 |
| Rudolf. See koer jookseb A3's. |
 |
| A2 to A3 SERT |
 |
| Esimene A3 rada tehtud! |
 |
| Doping ;) |
