AG üleplatsitrenn 19.02.2012

True story

Igapäevaelu

Nädalavahetus maal ja urujaht Borkaga

-20°C

Õnneks sai pärast end saunas soojendada. Ruudi veetis aega siiski eesruumis, sest vanarahvas teadis, et kui koeraga koos saunas vihelda, saad endale koeranaela! ;)

Miks te soojast saunast külma õue läksite? Inimesd on ikka imelikud...

Keras

Laupäev oli eriline ka Lennile, kes sai endale jope, et urust tulles ei oleks ohtu kopsupõletikku jääda.

Lenni jope proov

Pühapäev - urujaht. Sügavalt külmunud maapinna tõttu kujunes jaht raskeks. Kuigi esimese augu kaevamine läks veel kuidagi, siis teise augu raidumine ja kavamine oli väga karm. Suhteliselt väikese augu kaevamiseks kulus kolmel mehel vahetustega üle tunni aja: 30 cm sügavuselt külmunud maapind, lisaks puujuurikad, millest üks eriti jämme jurakas andis lausa palgi mõõdu välja.  Jõudnud Ruudini, kes oli seal juba üle 2 tunni järjest haukunud, võttis koer kätte ja tiris kähriku oma lõugade vahel ava juurest minema! Kuigi ehk oleks saanud veel kährikul kratist haarata, siis jahis oleksid ei maksma midagi. Nii see urujaht kord juba on - kunagi ei tea, mis järgmine hetk tuua võib. See ongi jahi võlu!

Tavapärasele jahiseltskonnale oli seekord lisandunud Ruudi agility trennikaaslane Borka, kellele see oli täitsa esimene kord päris uruga tutvust teha. Uurinud veidi uut keskkonda, oli Borkagi varsti teiste koerte eeskujul urulabürinti sukeldunud ja ei kavatsenudki sealt enam välja tulla. Kui Ruudi ja Lenni olid juba väljas, polnud Borkast kippu ega kõppu. Aga temal ju tutkat kaelas polnud, ei saanud teda kuidagimoodi lokaliseerida ka. Hakkasime juba muretsema. Kuid siis kuuldi ja nähti Borkat kusagilt uruagust ikkagi liikumas. Kuid väljatulemisest oli asi kaugel. Ilmselt oli tal seal liiga põnev. Ja ega ta ju iga päev sellistesse kohtadesse satu - iga sekundit tuleb ära kasutada. Veidi aja pärast sai Borka ka laulu lahti, kui kõik kolm koera kaduma läinud kurja kährikut taga ajama lasti. Loodetavasti Borka sai uru maitse suhu ja tuleb teinekordki jahile.

Ainus kurb asi on see, et juba kahe nädala pärast saab urujaht selleks hooajaks otsa :( Ma ei kujuta ette, mis pilguga Ruudi meid vaatab, kui ta sellest teada saab. Kas ta meiega pärast seda üldse räägibki...
  

See oli alles algus

Töö käib ehk andke mulle kirvest

Jope leiab kasutust

Oi, see oli karm kaevamine

Mis toimub?

Jaht selleks korraks läbi. Puhkama. Ja järgmist ootama!

-20 °C

Kuigi kraadiklaas näitab enamgi kui kahtekümmend külmakraadi, siis tegelikult pole liikudes koerale, ka siledakarvalisele, mingeid lisavidinaid selga vaja. Ruudile sai omal ajal talvemantel soetatudki pigem mõttega, et kui vajadus kusagil kuumaks köetud kerega külmas kükitada (trennihallis või uru augu ääres 

oma järge oodates), saab koerale midagi peale panna.

Viimastel päevadel on Ruudi olnud suhteliselt tubane, ainult hädapärased asjad on saanud õues ära ajada, lisaks mõned kiired palli loopimised hoovis. Täna otsustasin kasuka kasuks, et teha jalutusring Toompargis. Veenudsin siiski, et see oli suheliselt mittevajalik - kui koer vähegi kohevama lume sisse satub, siis kogunevad kõhu ja kasuka vahele lume(jää)pallid, millel on ju soojendamise asemel hoopis vastupidine efekt. 

Pilte talve valguses ja varjus.

Tegelikult ma lihtsalt ei jõua enam seda und ära magada.