Kuigi kraadiklaas näitab enamgi kui kahtekümmend külmakraadi, siis tegelikult pole liikudes koerale, ka siledakarvalisele, mingeid lisavidinaid selga vaja. Ruudile sai omal ajal talvemantel soetatudki pigem mõttega, et kui vajadus kusagil kuumaks köetud kerega külmas kükitada (trennihallis või uru augu ääres
oma järge oodates), saab koerale midagi peale panna.
Viimastel päevadel on Ruudi olnud suhteliselt tubane, ainult hädapärased asjad on saanud õues ära ajada, lisaks mõned kiired palli loopimised hoovis. Täna otsustasin kasuka kasuks, et teha jalutusring Toompargis. Veenudsin siiski, et see oli suheliselt mittevajalik - kui koer vähegi kohevama lume sisse satub, siis kogunevad kõhu ja kasuka vahele lume(jää)pallid, millel on ju soojendamise asemel hoopis vastupidine efekt.
Pilte talve valguses ja varjus.
 |
| Tegelikult ma lihtsalt ei jõua enam seda und ära magada. |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar