AG võistlused 25.-26.05.2013

A-Koera võistlused Tallinnas Veskimetsa Ratsakeskuses. Kohtnik Anne Tammiksalu.

25.05.2013

A2 agilityrajad. 2xDSQ. Esimesel rajal minu juhtimsvead (liigse kontrollimise tõttu mitte õigeaegsed käsud ja positsioonid). Teisel rajal kontaktid, aga ka minu juhtimisvead sarnased esimesel rajal tehtule.

Tulemused tulemusteks. See oli meil sel aastal esimene kord õues joosta ja esimene kord joosta pikemat rada pärast motivatsioonitrenne. Ei tea, kas viimastest on kasu olnud või mis, aga Ruudi jooksis seekord juba peaaegu, et omas tempos. Selles suhtes olen Ruudiga väga rahul!  Ja seetõttu võib võistlust igati kordaläinuks lugeda. Teda ei häirinud isegi need korduvad ekitamised slaalomisse sisenemisel. Oli nõus uuesti ja uuesti elementi sooritama ning jätkas ka rada normaalselt. Kontaktiprobleemide vastu ei näi muidugi rohtu olevat. Joppamise asi. A2 forever, aga mul pole selle vastu midagi :)

Rajad ise olid muidu väga kerged. Peaaegu nagu motivatsioonirajad :)

Mõlema päeva rajad:

Lapsed ja koerad ehk tähelepanekuid raja äärest:

Lapse koht

Koera koht

Metsaskäigule ja ujumisele järgnes õhtupoolikul veel TAKO üldkoosolek. Ei tea, kas homseks üldse AG looma jätkub. Väss.

Juhatuse süles sooja kohta otsimas

26.05.2013

Täna oli ilm pilves ja iga hetk seadis sajule. Temperatuuri mõttes aga sobilik koertele. 1. raja saime läbitud kuiva jalaga, aga enne teist rada tuli sahmakas vihma. Hea, et joostes otseselt ei sadanud.  

Kavas oli agility- ja hüpperada. Agilityrajal muutusteta ehk kontaktid. Hüpperada alustasime tempokalt, aga tunnelite läbimised millegipärast venisid kui teod. Kuigi raja keskmiseks ajaks määratud 3,8 oleks meile pidanud küll jõukohane olema, siis mitte veel seekord. Põhjuseid võib alati kuhjaga leida, aga eks eilne päev oli Ruudile oma märgi jätnud. Hüpperajalt siis ajaveaga teine koht. Rajad olid raskemad kui eile, aga siiski mõnusad.

Loomulikult vaatasime ära ka RV rajad. Järjekordne full time agilitynädalavahetus.

Kustas

Mis tahad?

Kahepäeva kokkuvõte. Tore, et koera motivatisoon ja tahe tundub taastumas olevat! Looma päris maha veel ei kanna. Kontaktide suhtes oleks vaja proovida mingit uut strateegiat. Samuti peaks enne võistlusrada konkreetselt enesele teadvustama, mida teha, kui koer kontaktil 2on2off ei tee või kontakti üle hüppab. Korrata või jätkata rada, aga mitte jääda keset rada selle üle lihtsalt imestama ja pead vangutama.

Kuna vanuse tõustes inimese häbitunne väheneb, siis ilmselt võib meid edaspidigi agilityplatsidelt leida. 

Russellite Kevadpäev 2013

Pühapäeval, 19. mail, toimus traditsiooniline EJRTÜ korraldatud russellite kevadpäev. Minu arvates on tegemist russellite aastasündmusega, millest ilmtingimata tuleb osa võtta. Lihtsalt superlahe on näha koos nii palju russelleid!

Seekord koguneti Tallinna külje all Kangru külas männimetsas.

Arvestades pühapäevast ilma, võiks seekordset üritust nimetada lausa russellite suvepäevaks, sest õhutemperatuur küündis 26-27 soojakraadini. Õues oli totaalne leitsak! Lisaks välisele kuumusele köeti koerad seespidiselt ülesse jänesejooksuga nagu tavapäraselt. Teist aastat järjest oli kavas populaarust koguv viinerivise ja esmakordselt ka mäkkejooks. Ruudil, kes oli jõudnud juba enne esimese võistluse algust pärast karvatuusti nägemist end vahtu ajada, õnnestus kõigil kolmel alal napsata isaste täiskasvanud koerte hulgas esikoht. Nüüd on, mida koerale ja endale selga panna. Samuti saab Royali fänn Ruudi ära proovida ka nende uudistoote JRT'le.

Rohkem statistikat ürituse kohta leiab EJRTÜ kodulehelt.

Siin väike läbilõige pühapäevastest tegemistest Ruudi ja Kusti silmade läbi.

"Maas, palava päeva käes maas. Ei au ega häbi, no mitte üks raas..."

Vaated

Ka koerte hulgas on erinevad vaated elule. Vaskpoolsed ja parempoolsed.
Ruudi,  Kusti ja Skipper pärast AG trenni põllu peal hängimas ja kivi peal chillimas.

Minu trenn või sinu trenn? Või meie trenn?

Mis on agility eesmärk? Pakkuda koerale ja koerajuhile võimalust arendada omavahelist koostööd ning tunda sellest rõõmu. Aga mis on tarvilik tingimus agilityga tegelemiseks? Ennekõike peab olema mõlemapoolne soov ja tahtmine. It takes two to tango. Alles seejärel saame rääkida tehnikatest ja võtetest, mis on piisavad tingimused, et agilityga edukalt hakkama saada.

Mis on agility treeningute mõte? Õppida tunnetama/lugema oma koera, õpetada koerale selgeks erinevate takistuste sooritamine, õppida erinevaid tehnikaid ja lihvida juba omandatud võtteid eriolukordades, omandada teadmisi/kogemusi langetamaks adekvaatseid otsuseid võistlusrajal jne.

Treeningud ja harjutamine on piisavate tingimuste täitmise poole püüdlemine. Aga kui tarvilikud tingimused  pole täidetud, siis on see tegevus juba eos hukule määratud.  

On ilmnenud, et tarvilike tingimuste esialgne olemasolu ei taga nende jätkusuutlikust ja järjepidevust, vaid need on ajas muutuvad. Kuid seda on nende kehtivuse hetkel raske usukuda ja ette ennustada.

Tarvilike tingimuste puudumine kadumise tagajärjel tekitab nende otsimisüritustel emotsionaalsel tasemel nõiaringi. Teoreetiline variant on need tingimused uuesti kusagilt ülesse leida, kuid teadmatus nende taasleidmise võimalikkusest ja pidev otsene negatiivne tagasiside koera poolt ei ole edasiviivaks jõuks lahenduse leidmisel, vaid vastupidi.

MOTT.

Miks ma trennis käin? Ei tea, ilmselt isu vastupidiselt südamele ei ole veel täis saanud.

Miks Ruudi trennis käib? Seda ei jõua Ruudi ise ka ära imestada. Kehitab vaid õlgu: "Oh, seda inimeselooma!"

84. Suurjooks ümber Viljandi järve

Sellal kui teised terjerid ja muidu koerad 1. mail agilityt jooksid, oli Ruudi sunnitud hoopistükis minuga ümber Viljandi järve kepikõndi harrastama.

Eks ebasportlik eluviis ja samuti aeg on oma töö teinud, nii et jooksmise asemel oli mul seekord mõistlik valida juba kepikõnd. Aga oi, kui rahule ma jäin! Käimine ei väsita! Mõnus chill oli terve see 12 km. Täielik nauding oli kõndida nii ilusa päikesepaistelise ilmaga. Või ehk tuleb kergema sammu eest tänada veokoer Ruudit? :P

Tuginedes interneti instruktaažile, sai ka kepi käepide eelnevalt prosecco kaasabil ära parandatud. Töö kiire ja korralik. 

Fix

Kepi purunemise peasüüdlane sai "karistuseks" minuga see 12 km kaasa teha. Algselt planeeritud eesmärk läbida rada alla kahe tunni sai mõni päev enne starti olude sunnil uue väärtuse - 1:32. Esmapilgul tundus see suht kättesaamatu, sest aastal 2008 sai joostes sama maa läbitud alla tund kümne - kas tõesti käies jõuan kohale ainult 20 minutit hiljem? See oli väljakutse, mis lõppes lootuspäraselt. Tehtud!

Kui mina tunnetasin rajal pingutust, siis koera jaoks polnud see maa mitte midagi ja koju jõudes võeti esimese asjana pall: "Noh? Nüüd on minu kord! Hakkame kohe palli mängima!" Jah, ega russell muidugi mingi puudel ka pole.

Mälumängurid stardis

Meil on aega veel

Käime ikka ühte sammu

Huntaugu tõus alga!

Finish. Koostöös peitub jõud.

Russelli omanik pildistab ikka russellit                               Foto: Tiit Blaat

1:31:27