84. Suurjooks ümber Viljandi järve

Sellal kui teised terjerid ja muidu koerad 1. mail agilityt jooksid, oli Ruudi sunnitud hoopistükis minuga ümber Viljandi järve kepikõndi harrastama.

Eks ebasportlik eluviis ja samuti aeg on oma töö teinud, nii et jooksmise asemel oli mul seekord mõistlik valida juba kepikõnd. Aga oi, kui rahule ma jäin! Käimine ei väsita! Mõnus chill oli terve see 12 km. Täielik nauding oli kõndida nii ilusa päikesepaistelise ilmaga. Või ehk tuleb kergema sammu eest tänada veokoer Ruudit? :P

Tuginedes interneti instruktaažile, sai ka kepi käepide eelnevalt prosecco kaasabil ära parandatud. Töö kiire ja korralik. 

Fix

Kepi purunemise peasüüdlane sai "karistuseks" minuga see 12 km kaasa teha. Algselt planeeritud eesmärk läbida rada alla kahe tunni sai mõni päev enne starti olude sunnil uue väärtuse - 1:32. Esmapilgul tundus see suht kättesaamatu, sest aastal 2008 sai joostes sama maa läbitud alla tund kümne - kas tõesti käies jõuan kohale ainult 20 minutit hiljem? See oli väljakutse, mis lõppes lootuspäraselt. Tehtud!

Kui mina tunnetasin rajal pingutust, siis koera jaoks polnud see maa mitte midagi ja koju jõudes võeti esimese asjana pall: "Noh? Nüüd on minu kord! Hakkame kohe palli mängima!" Jah, ega russell muidugi mingi puudel ka pole.

Mälumängurid stardis

Meil on aega veel

Käime ikka ühte sammu

Huntaugu tõus alga!

Finish. Koostöös peitub jõud.

Russelli omanik pildistab ikka russellit                               Foto: Tiit Blaat

1:31:27