Ma tean, et nii ei tohi, aga ometigi ei saanud ma sinna midagi parata - läksin võistlusele vales meeleolus. Teadsin, et kõrvalkõnd ilmselt valmistab probleeme ja kui see ebaõnnestub, ega siis muustki head nahka ei tule. Aga võta näpust, see tuli enam-vähem välja. Ruudi "rabas" täna mind hoopis liikumiselt seisma jäämisel.
+ Kõrvalkõnd üllatas mind! Jäin rahule ilusate tihedate pööretega just ümberpööramistel. Ilma rihmata kõrvalkõnd, mis tavaliselt just paremini välja tuleb, läks seekord aga küll nuhkimise nahka. Tegelikult nuhkimise nahka läks kogu tänane sooritus...
- Nuhkimine! Esines kõikies võtetes va tõkke ületamine.
- Liikumiselt seisma jäämisel pole elus sellist pulli olnud nagu täna. Mis toimub? Motivatsioonilangus progresseerub premeerimata sooritustega.
Ei ole ju normaalne end sedasi pidevalt masendamas käia. Vahetud emotsioonid on sellised, et nüüd on küll kõik, aitab. Aga siis rahuned ja mõtled, et järele jätta nagu ka ei saa. Seebi keetmine las ootab veel. Miski nagu torgib veel. Peab ometigi saama ju! Tuleb end käsile võtta, mitte niisama ninnu-nännutada.
Tulemused.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar