JRT nimega Ruudi: Kevadkoerus 2012

Laupäeval toimus Sütiste parkmetsas Kevadkoerus 2012. Tegelikult pidasin plaani sellest üritusest osa võtta juba eelmisel kevadel, aga pelgalt mõtteks see tookord jäigi. Kuid nüüd võtsin nõuks lõpuks see seiklusrada ikkagi ette võtte.

Ilm oli fantastiline. Olin meid Ruudiga kirja pannud A-rajale ehk võistlusklassi, arvates, et see on rohkem individuaalseteks soorituseks mõeldud kui hobirada. Ei läinud rajale mõttega võistelda, vaid pigem läbida A-rada. Võisltusrada on kõige pikem ja raskem, kus koera ei tohi ülesandega kontrollpunktides aidata ei maiuse ega mänguasjaga. Orienteerumiskogumus oli mul siiani 0. Korra olin orienteerumiskaarti näinud seoses firmaüritusega, aga tookord toimus seiklusraja läbimine suurema kambaga, kus kaardi lugemine oli teiste hooleks.

Rada.

Stardinumbriks oli meil 2, mis tähendas loomulikult seda, et abi ega armu teistelt võistlejatelt punktide asukoha väljapeilimiseks ei tasunud loota. Nii oligi, et ntx puu otsas olevat punkti mina ise ei leidnudki. Vist oli see juba võistleja nr 6, kelle järgi ma lõpuks selle avastasin. Kust mina pidin teadma, et puukujutis legendis tähendab, et puu OTSAS, mitte puu ALL. Nüüd tean. Järgmine kord targem. Kahest teisest punktist jooksin ma ka algatuseks mööda (tegelikult isegi järgmisse punkti välja), sest need vahepealsed kutsikaraja punktid ajasid mu totaalselt segadusse. Osalised need kattusid õigete punktidega, osaliselt mitte. Seepärast lahmisingi tegelikult päris palju ilma asjata. Kaardi lugemisse korralikult süübimata õnnestus mul korra ka sõidutee ja lihtsalt laiem metsatee sassi ajada. Finišis tuli välja, et eel-eelviimase punkti olin ma suutnud lisaks veel ka vahele jätta. See oli jällegi liigse enesekindluse ja raja sassiajamise tulemus.

Enne starti.

Sõnaga, järgmine kord vähem lahmimist, rohkem süvenemist.

Kui keti nõrgimkas lüliks olin mina, siis koer tegi muidugi oma ülesanded kõik korrektselt ära. Supertubli. Jooksurajal ei ilmutanud Ruudi samuti väsimuse märke. Elu on lill, kui saab teiste koerte hulgas chillida, joosta ja huvitavaid asju teha.

Ja lahe, et nii palju russelleid oli kohale tulnud!

Russellite invasioon.

1. punkt. Lihtsalt kontrollpunkt, kus minu jaoks segadusse ajavaks faktoriks lähedal asuv kutsikapunkt. Aga leidsime õige punkti siiski kiiresti ülesse.

2. punkt - männijuured. Vanaka otsas. Ülesanne: vastata matemaatilisele tehtele õige vastusega ja koer pidi kolme erineva männijuurika alt läbi pugema. Lihtne ja kiire punkt.

3. Nõlval olev tavakontrollpunkt. Jällegi hästi lähestikku kutsikapunktiga, mille tõttu jõudsin omadega juba järgmisse treppidel asuvasse jaama. Ajakadu.

4. punkt - slaalom treppidel. Treppide käsipuude vahel koeraga vastassuunaline slaalom. Endal oli raske järge pidada, et kumbalt poolt nüüd ise minema pidi ja kumbalt poolt koera saatma. Aga üldiselt kulges probleemideta, va see, et vist läbisime kogemata rohkem vahesid kui nõutud. Sattusin hoogu ja vahede lugemine läks sassi.

5. Lihtsalt leitud punkt - sisering. Liivasele mäenõlvale oli maha pandud kilelintidest topeltring, kus koer pidi tegema tegema tiiru siseringis ilma, et lindist üle astuks. Koerajuht võis juhendada välimise ringi kõrvalt. Kiirelt valmis ja edasi.

Noh, ütle, mida ma tegema pean? Kaua ma passima niisama?

Ring.

6. Puupunkt. Totaalne häving. Punkti pole noh! Ei ole lihtsalt. Mittekedagi ei tule meile järele ka, et aitaks otsida. Lõpuks ikka keegi tuli ja ronis puu otsa! Misasja?! Aso, seal vä?

7. punkt - ninapunkt. Jooksin jälle mööda, pidades seda kutsikapunktiks. Otsisin õiget hoopis valelt poolt teed. Jõudsin sedasi ülejärgmisesse punkti (kuigi siis arvasin, et see on järgmine punkt, ilma et üldse kaarti oleks vaadanud). Tagasikäik sisse. Õiges punktis pidi koer ära arvama, millisesse kinnisesse aukudega topsikusse on maius peidetud. Ruudi tegi selle kiirelt selgeks.

8. (jäi meil vahele)

9. Tunnelipunkt. Tunnel tuli läbida koos koeraga, nii et koer ja koerajuht sisenevad ja väljuvad erinevatest otstest. Ruudi muidugi oli juba ammu väljas kui mina alles tunneli esimeses kolmandikus ukerdasin. Loomulikult ei jätnud koer võimalust kasutamata, et oma imestust haukudes väljendada: "No mida sina siin tunnelis teed?"

10. Slaalom maiusetaldrikute vahel. Mahapandud kile peale (suurusega äkki mingi 1,5x3 m) oli pandud kanapallidega taldrikud, mille vahel koer pidi slaalomit sooritama ilma maiust nahka pistmata. Koerajuht võis juhendada umbes meetri kauguselt koerast, kile peale astumata). Ruudi küll nuusutas meelalt esimest ja viimast kanalihapalli, kuid suutis ennast siiski valitseda.

Numbrite keeles tulmused on siin. Kuueteistkümnest kümnendad. Netoaeg oli 40 minutit, brutoaeg 1 h (20 trahviminutit läbimata kontrollpunkti (ülesandega) pärast).

Raja läbinud, võtsime osa ka viskevõistlusest. Püüdja oli tubli, viskaja peab veel harjutama. Viis meetrit.