Seekordne urujaht jäi küll ajalises mõttes lühikeseks, aga oli väga produktiivne. Pühapäeval oli täielik koerailm. Jube. Vinge tuul, vihmasadu. Aga minek kindel, sest eelmine kord jättis liiga positiivse emotsiooni, et minemata jätta. Ja tuleb kasutada ära igat võimalust, kui urujahile minnakse, sest reeglina on nädalavahetustel ühisjaht (seajaht ja põdrajaht) ja siis pole kellegil urujahiks mahti. Pakkinud ennast kubujussiks, et urgude peal oodates ometi külm ei hakkaks, olin jahipäevaks valmis.
Esimene urgude koht, pmts põllu peal olev kivihunnik. Tühi. Ei Ruudi ega Lenni näidanud välja, et sealsetes urgudes midagi sees oleks olnud. Endale näis samuti nii, sest urusuudmed olid suhteliselt prahti täis: ei mingeid liikumise märke.
Teine urgude areaal asus metsa sees ja seal oli seetõttu tuulevaiksem, noh võrreldes muidugi väljapealsega. Ja vihmgi oli mingiks ajaks järele jäänud. Siin olid hoopis värskemad sissekäigud. Ruudi käis mõned augud läbi, ikka ühest sisse ja mõne aja pärast teisest välja, aga ei midagi. Siis kadus ta minu jaoks silmapiirilt. Olevat läinud mingist august sisse. 5 minutit, 10 minutit... Krt, kus see Ruudi nüüd nii kaua on? Kas midagi on juhtunud?! Tutkat tal ju ka ei ole, väljas tuuline ja niisama lihtsalt koera haukumist maa alt ei kuule. Samuti oli sealne maapind suhteliselt turbane, mis tähendab seda, et juba väike kiht summutab haukumise korralikult ära. Niisiis, kõrv vastu maad ja kuulatama. Uhh, keegi meist lõpuks lokaliseeris haukumise. Kivi langes südamelt. Elus! Nüüd kaevama. Üritasime Lennit saata lähimast sissekäigust nö Ruudit lokaliseerima, et täpsem kaevekohta leida. Enam-vähem täpselt hakati tegutsema. Ja mis meid ees ootas - mägrapesa! Jahimehed on õudusjutte rääkinud märga ja koera omavahelisest võitlusest, sest mäger on ikka suur loom ja pmts teeb koerale 1:0 kohe ära. Paljud koerad pidi märka lausa vältima. Umbes nii nagu koer kardab hunti. Aga Rutšik-poiss oli sellist looma juba üle 20 minuti haukunud! Ja mis selgus? Jah, on mägraurg. Jah, loom on sees, aga neid on seal lausa 2 tk! WTF?! Lihtsalt suppper, Ruudi! Kaks märka nurka ajada!
Kogu jaht võttis vist aega kõigest tunnikese, aga kuna saadi kätte 2 mäkra, mis pole igapäevane nähtus, siis otustati kuulutada seekordne jaht lõppenuks. Õige ka, sest loomad tuleb ju veel nülgida ja mul vaja õhtul ikka tantsusaate finaaliks Tallinnasse jõuda ;)
Ruudi on mitmekülgne - ilus, tark ja osav ning hitte tuleb ühtejutti - nii et ma andestan talle ka järjekordse plätupaari kasutuskõlbmatuks muutmise selle nädala algul. Pilti sellest ei teinud, sest Ruudi hakkaks arvama, et vaid tänu sellisele tegevusele ta oma pildiga blogisse pääsebki :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar