Pühapäevaks on Folgil juba keel vestil.

Uploaded by www.cellspin.net

Wildlife is dangerous

According to Estonian national media, one chiuaua puppy was taken away by a Gull while walking along the beach. I hope Ruudi is big enough to resist these threats. Our boy will be "the bear killer".

Muda-Ruudi

Uploaded by www.cellspin.net

Vee-Ruudi

Uploaded by www.cellspin.net

Puurida, puurida jah, aga mida sina puurid kui puuri ei ole...

Maamõnud

• Õine kohtumine siiliga.

• Kui see kass on nii vastik ja kuri, et minguga mängida ei taha, siis mina lõhun kättemaksuks ära tema mänguasja.

Social life through mobile eye

• Männiku, Pääsküla raba. Peaasi, et pulk oleks ALATI suus! Peaasi, et vette saaks... kasvõi sopa sisse.

• Lapsed meelivad Ruudile, sest nad viitsivad temaga pidevalt jamada.

• Kaevan, kus tahan, nii kaua tahan, nii sügavale kui tahan.

• Tööl. Oleks mul ka selline töö nagu Ruudil: mängin, mängin, mängin, siiberdan kabinetide vahel ja vaatan, kus on inimesi, kes mind lõbustaks ja siis kui sellest "tööst" väsin, puhkan veidi ja siis "töötan" edasi.

• Minek. Ruudi alias kaia kanepi läheb ja toob...

• ...selle tennispalli veest välja. Tulek.

• Too.

• Mängud tunnelitega.

Nüüdsest loen postituste võlad arveldatuks kui juhuslikult midagi ekstra ei meenu.

Ööaglity

Ruudi sõber Kusti plaanis uurida a-koera aglity trenni. Ruudi lõi ka kampa ja nii saigi kolmapäeva hilisõhtul käidud esimeses tunnis. A-koer asub meile väga lähedal, kuigi õige koha ülesleidmine polnud just väga triviaalne: tõkkepuud, umbkeelsed valvurid...

Tunnis oli kohal kolm koera: Ruudi, Kusti ja üks küülikutaks, kes oli kunagi varem aglityga juba tegelenud ja nüüd pärast aastast pausi alustas uuesti.


Mida tegime.

• Alustasime koera ootama panemisega ja ainult käsu peale liikuma lubamisega.
• Järgnes lauale minek ja seal püsimine. Selgus, et Ruudile ei meeldi lauad - peab harjutama. See on kasulik kindlasti ka näitust silmas pidades.
• Kott-tunnel. Ai, Ruudile see meeldis!!! Nii kui pärastpoole sellest tunnelist möödusime, kasutas Ruudi juhust ja läks sellest läbi, et jumala eest igav ei hakkaks :)
• Rõngas. Algus oli konarlik ja Ruudi püüdis siiski kõrvalt piludest läbi tulla. Pärast mõningaid katseid, hüppas Ruudi läbi rõnga juba chillides.
• A peal kontakti harjutamine. Seda oli Taija Ruudiga juba ka Soomes harjutanud.
• Tunnel. Tunnel + tõke. Kott-tunnel + tõke. Lõbus seik: nende harjutuste jooksul õnnestus Ruudil minu hooletuse tõttu saada korraks enda valdusesse taksi rebasesabast mänguasi.

Tunni lõppedes läbisid Ruudi ja Kusti koos korduvalt tunneleid, ise samal ajal mänguasja rebides. Neil oli fun, fun, fun. Ja see ongi kõige tähtsam.

Second blood tracking courses

Union of Estonian Hunting Dogs is organizing a blood tracking courses. This time they have invited a German lector - Horst Müller. Don't know the man of course but knowing Germans, the traditions and hunting culture - it sounds promising. It is a two day course and held free times in different places in Estonia. We will participate in the first - 30.-31. of July. Hopefully these hot summer days will become over after that and I can start training Ruudi.

Soome reis

12-13. juuli oli plaanitud sõita Soome, Ruudi sünnimaale. Eesmärgiks Erä messut (ehk jahimess) ja kokkusaamine Ruudi sugulastega, kes Lahti lähistel elavad.



Reisiks ettevalmistumine.

Meid oli hoiatatud, et Soomes võidakse väga vabalt kontollida lemmiklooma vet. passi ja kindlasti vaadatakse parasiiditõrje kannet. Ehk siis pidime arsti juurest saama koera passi kinnituse, et Ruudi on ussirohtu saanud. Oli väike segadus sellega, kui kaua enne peab olema ussirohi antud. Vastus leidub siin ehk siis ussirohi peab olema antud kõige rohkem 30 päeva enne reisi.

Teine probleem, mis tuli enne teele asumist lahendada, oli ööbimise küsimus. Nagu kiuste olid Lahtis elavad sugulased just sel nädalavahetusel Eestis toimuva ürituse tõttu siin. Uurisime, palju me uurisime neid mökkisid, saime igalt poolt vastuse: sorry, sel ajal meil pole ühtki vaba majakest. Otsustasime siis kohapeal vaadata, mis saab: telgikohti ikka on.



Reis ise.

Lubati tuulist ilma ehk siis merel tähendab see tormi. Hommikul aga oli meri väga rahulik. Alles tagasi tulles kuulsime, et ilm oli päeva peale ikka ära keeranud ja kolm aktiivselt puhata otsustanud süstamaratonist osavõtjat ei võta pärast seda päeva enam millestki osa...

Helsingist põrutasime otse Riihimäele messile. Võtsime ka Ruudi messialsse kaasa, keegi midagi paha ei öelnud, meid lasti sisse. Messil ringi käies jõudsime ka ühe koeratoidu boxi juurde, kus Ruudile maiust anti. Tuli välja, et ühel seal boxis tegutsenud naisel on kodus 6 russellit ja ta teadis Milat ehk siis Saunajaakko kenneli (Ruudi kennel) kasvatajat. Teadupärast on Eesti väike, aga tuleb välja, et ka Soome on väike :)

Mingil hetkel sattusime messi ühe väljapääsu juurde, kus meil kratist kinni haarati:
- "Kas see on teil esineja-koer?"
- "Ei."
- "Siis ta ei tohi messialal olla. Viige koeraparki."
Koerapark tähendas kuskile nurga taha pandud koeerapuure. Osad koerad olid seotud lihtsalt rihmaga puu külge.

Ruudi oligi juba väsinud: viisime ta autosse puhkama.

Messi koerashowsid jägisime juba ilma Ruudita:

• tehisurg urukoertega
• retriiverite võimete esitlus
• konekarhu.

Tehisurg polnud pealtvaatajatele tuulise ilma tõttu nii jälgitav kui oleks võinud olla. Teoreetilselt oleks pidanud uru peal olevad lipuksed liikuma, kui koer nende alt läbi liigub, indikeerimaks, kus kohas urus koer parsjagu on. Tuule tõttu aga lehvisid lipukesed koguaeg.

Väga positiivse mulje jättis labradoride show. Vot seal olid alles saledad ja vormis labradorid! Kui keegi ütleb mulle labrador, siis üldjuhul assotseerub mulle ülesöödetud tünder-koer.

Konekarhuga "võitlema" oli toodud ilmselt päriselt metsas töötavad koerad. Seda oli näha nii koera kui ka tema peremehe välimusest :)

Pärast messi läksime ööbimiskohta Messilasse, mis asus hoopis meie järgmise päeva kokkusaamise kohale hästi lähedal, mitte messi lähedal nagu nime järgi arvata võiks :) Ruudi oli sillas: sai järves ujumas käia ja muidu ringi jalutada ning käbidega tegeleda: täielik chill... Ruudi on ikka ilgelt lahe matkasell: ei ole küsimustki, kas ta järgmine kord matkale kaasa võtta või ei.



Sugulastega kokkusaamine.

Kohtumispaigaks oli aglity hall, kus Marianne oma koertega treenib. Kõik, kes pidid, olid kohal: Ruudi, Into, Iitu, Mila, Hulina ja lisaks veel Marianne border collie Träp. Möll läks kohe lahti. Erti vahva oli valgetel koertel suurt koera taga ajada. Pärast esimest taaskohtumisvooru tegime koertega jalutuskäigu metsas, millele järgnes fotosessioon seisupiltide jaoks.

Nüüd oli aeg jõudnud nii kaugele, et eelmine grupp oli oma treeningu lõpetanud ja võisime ise halli kasutada. Into ja Iitu on loomulikult alaga juba sinasõbrad, aga Ruudile ja Milale oli see esmakordne kohtumine aglity kui sellisega. "Vanade kalade" demonstratsioonide vahel õpetasid Marianne ja Taija ka uustulnukaid. Nüüd oli Ruudi kord proovida. Esimene harjutus: tunneli läbimine. Loomulikult oli Ruudi sellest enne läbi kui keegi üldse midagi seletamagi sai hakata :) Seejärel proovis Ruudi tunnelit, mis oli erinevalt paigutatud: pikem, kõveram jne. Lõpuks katsetasime pisikese raja läbimist: paar hüpet, tunnel ja lõpus veel paar hüpet. Näis, et Ruudi naudib seda kõike. Ise vaatsin ka suu lahti, kuidas Ruudi rada läbis! Äge koer meil ikka. Mõtlesin endamisi, kui tore oleks siin koos teistega treenigutel käia, aga jah, veidi kaugele tulek nagu :) Aga väga lahe atmosfäär oli.




Koju.

Sadamas laeva peale laskmise järjekoras olles koputati järsku auto aknale - toll.
- "Kus te käisite? Kaua olite? Miks te käisite?"
Koerapassi aga ei vaevunud keegi vaatama. Ülekuulamisele järgnes pagasniku kontroll. Ei kujuta ette, mida nad sealt lootsid küll leida...



To sum up, siis igati korda läinud reis oli! Loodetavasti kohtub Ruudi oma sugulastega sel aastal veelgi. Ehk saavad siis kohtumisele tulla ka Mila ja Pimu.

Suvi nii soe. Asfalt sulas linnas...

Ruudi on veehull. Olgu see tiik, järv, jõgi, meri või purskkaev, kohe on Ruudi seal sees! Paar korda õnnestus Ruudil sisse hüpata Schnelli pargi purskkaevu, aga pärast seda kui ma nägin, kuidas asotsiaalid ennast seal pesid, ei saa ma seda rõõmu talle enam lubada. Jäägu see purskkaev siis nendele. Leidub teisigi purskkaevusid ;)

Tallinnas oleme õhtuti käinud Ruudit ujutamas Stromkal, kuna selle asukoht on meile soodne. Miinuseks on see, et seal on tihti liiga palju koeri, kuigi jah, vahest on isegi hea, kui Ruudi satub kokku mõne mänguhuvilise koeraga.

Kes oskaks soovitada head ujuvat mänguasja, mida saab koerale vette äratoomiseks visata? Meil mingi rõngas "floats in water" on, aga see ei paista koerale veepiirilt hästi silma.

(click on the photo to see the full album)

Erämessut 2010

It has been a while since the last post - I will try to make it up with a lots of video material. We participated in the hunting fair in Finland and watched also some gun-dog shows.

First, I want to complain because it came as a big surprise to me that it was not allowed to walk around with a dog in the fair - it was summer and open air fair in the country with one of the lowest population density in Europe!!!?? For example there is a fair in Germany in the middle of February, in-room fair and loads of people walk there with a dog! I really, really do not understand it. So we had to put Ruudi in our car after being informed about that by a security guy.

OK, what did we see. First a classical fox hole test set-up. Have to say that this artificial fox hole was very fancy - having indicators showing where the dog is.



Secondly, a gun-dog show.



Konekarhu is a funny invention to train dogs with bears.



Finally we met Ruudi's family and since the meeting place was in a training hall, we tried agility with Ruudi the first time (we haven't been able to try in on a track before) - to see what he thinks about that. The result is quite promising, I have to say.

Kutsikakool

Kutsikakool on tegelt ammmmu läbi. Tundub, et liigagi ammu.

Kool: Koerus
Treener: Svetlana Zolotnikova
Periood: 24.04-15.06.2010

Kooli valmine. Koerus jäi silma sellega, et nendel toimuvad tunnid siseruumides. See sobis meile, kuna plaan oli juba aprilli alguses tundidega alustada. Käisime kutsikakooliga ka nö tutvumas ehk siis ühes tunnis vaatlemas. Külastasime väikestele tõugudele mõeldud kursust. Kuigi antud tund oli sel grupil viimane, arutlesime pärast, et Ruudi suures plaanis juba teab neid asju, mida need koerad seal omandanud olid. Koeruses on ka segagrupp, kus on nii suurte kui ka väikeste tõugude esindajaid. Mänguseminaril uurisin Kristilt, et huvitav, mis vahe võiks olla väikeste tõugude grupil ja segagrupil. Tema kutsus kohe ühe asjaosalise ehk Sveta, kes samuti oli mänguseminaril, kohale ja tema selgitustöö viis meid segagrupi tundi.

Kahjuks ei saanud me alustada päris siis, kui oleksime tahtnud: grupp oli täis. Nii et alustasime siis mõned nädalad hiljem. Meie grupis olid veel kuldne retriiver Rommi, segavereline Snuubi, labrador Hugo ja hiljem liitusid taks Pipa ja ameerika pit bull terjer? vist, kelle nime ma enam ei mäleta, kuna ta liitus meiega alles viimsetel tundidel (jooksuaja tõttu oli eelmine kursus vist pooleli jäänud).

Juba esimeses tunnis oli selge, et see on äge! :) Ootasin iga järgnevat teisipäeva huviga: mida uut nüüd õpetatakse. Tegelikult oleks võinud ju pärast tundi kohe blogisse kirjutada, et mida õppisime, aga no jällegi... minu viga, et seda ei teinud. Ma ei ole nii tubli kui Tiina ja Sirid, kes ujumiskursuse päevikut pidasid ;)

Niisiis, igas trennis sai midagi uut õpitud ja nippe, kuidas koera ühte või teist asja õigesti ja paremini tegema panna. Mainimata ei saa jätta ka, et õpetussõnadele andis selle õige värvi hästi jutukas ja emotsionaalne treener Sveta.

Tavapärastele käskudele nagu istu, lama, kõrval, siia, püsti, fuu, pööra, keera, rulli, ringi, tagurda jne ning püsivuse harjutamisele, tegi Ruudi tutvust ka rula ja tunneliga. Viimati mainitud atribuudid olen nende tundide ajel nüüdseks Ruudile ka päriseks muretsenud. Lõbutseme nendega põhiliselt Villis, kus on rohkem ruumi ja aega neid katsetada. Tunnelite ostmiseks andis tõuke ka Soomes käik, aga sellest juba teises postituses pikemalt. Ühesõnaga, tundub, et Ruudile tunnelid meeldivad. Rulaga on nii, et rohkem tahab ta seda ära süüa ja selle peale haukuda kui selle peal sõita, aga ma pole veel lootust kaotanud, mõned korrad on ikka välja ka tulnud :)

Kutsikakoolis olid eraldi veel teooria loeng ja veterinaari loeng. Vet. arsti loeng oli hirmutav. Mitte et seal midagi väga erakordset oleks olnud, aga kui sulle 2 tundi järjest räägitakse, mis haigused koer suvalistest kohtadest kõik ülesse võib korjata, siis tekkib hetkeks tunne: issand jumal, koera peaks vist mingi mulli sisse elama panema. Mõned meeldejäävamad asjad, mis minus emotsioone tekitasid:
* kui teine koer punnsilmsel koeral ratist kinni võtab, võivad sakutataval silmamunad koobastest välja tulla.
* kui koer satub garaažis näiteks mõnda loiku astuma, mis juhtumisi on jahutusvedelik, siis hiljem oma käppa lakkudes ei ole tal enam pikka pidu: neerudes vedelik kristalliseerub. Piisab juba mõnest tilgast jahutusvedelikust.

Üldiselt võib öelda, et minu arvates sai Ruudi koolis hästi hakkama. Kui tavaliselt öeldakse "aga kodus tal tuleb alati kõik välja", kui koeral koolis trikid ei õnnestu, siis meil oli pigem vastupidi: Ruudi oli koolis väga kontaknte ja tahtis mulle ja Laurile meele järgi olla.

Lõpetuseks, viimasest tunnist on juba igavik möödas ja meie ise oleme olnud laisad ja pole Ruudit väga planeeritult treeninud, aga kindel soov on koolitusega ikkagi edasi minna. Hetkel loodame ehk aglity treeningutega liituda.

Tagantjärele

Miljon aastat pole mitte muffigi blogisse kirjutatud! Tegelikult on päris palju asju tehtud, aga seep' see on kui mõtled, et ahh, praegu ei hakka sissekannet tegema: pole aega, vaja videod kokku keevitada, pole pilte jms vabandused. Hiljem kasvab sellistest asjdes terve kuhi ja enam ei mäletagi mida kirjutada tahtsid. Püüan nüüd veidi seda kuhja vähendada.



Postituste plaan:
1. Ruudi käis kutsikakoolis.
2. Ruudi Soomes jahimessil ja sugulastel külas
3. Seltsielu ja muu

Suvitaja-Ruudi

Uploaded by www.cellspin.net