Onutütre Agneta ettepanekul sai ette võetud kanuumatk Võhandu jõel. See oli minu ja Ruudi esimene kord kanuusse istuda. 12 km - Leevilt Reo sillani. Väga mitmekesine, käänuline ja huvitav jõgi! Ei pidanud üldse elu eest mõlatama, vool kandis parajalt vaikselt edasi. Jõge palistavad maaililised liivakivpaljandid ja koopad, mis vahelduvad kärestike ja vanade veskitammidega. Lisaks kohtumised sini-siniste jäälindudega! Muide, see haruldane linnuliik on valitud 2014. aasta aastalinnuks. Põgusatel maabumistel nähtud mets meenutas liiga paljus steene filmist "Seenelkäik". Õnneks meie hulgas polnud eluvõõraid poliitikuid ja ära me ei eksinud. Isegi nälga poleks surnud kui midagi oleks juhtunud, sest jõgi oli lahke ja kinkis meile kilose haugi.
Ilm soosis samuti kanuutamist. Ei olnud liialt palav, just parasjagu mõnus +24 mõõduka pilvisusega. Koerale polnud ammu päästevesti selga pannud. Selgus, et Ruudi on vist liialt õhku täis läinud ja rinnust andis vesti ikka kinni tõmmata.
Võhandu jõele tasub kindlasti minna!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar