"See jalg on mul haige, jalg on nii haige..."

Viimasel ajal on Ruudit tabanud mitu halba asja. Pühapäeval avastasime koera kaelalt puugi. Ju see oli siis laupäevase metsas käimise tagajärg. Põhimõtteliselt üks esimesi sooje ilmasid ja KOHE on puugid ründevalmis!

Kolmapäeval juhtus Ruudiga tööõnnetus: vasak esikäpp jäi ukse ja põranda vahele. Järgmisel päeval oli ta suhteliselt loid ja loomulikult lonkas. Mure oli suur, aga otsustasime oodata reedeni, sest siis pidime nagunii arsti juurde vaktsineerima minema. Imelik oli just see, et Ruudi nii loid oli, mis pani meid igasuguseid teooriaid välja mõtlema: äkki on puugist, äkki on tänavalt mõne nakkuse saanud (Tallinna tänavatel ju üht s...ajunni lahtutab teisest vaid üks sentimeeter :S). Aga reedel oli Rutšik juba hulka erksam, aga lonkas siiski. Arsti juures röntgenis selgus, et luu õnneks katki pole - ainult pehmete kudede muljumine ja Ruudile anti postoperatiivse valu vaigistamiseks Rimadyl'i. Täna, laupäeval, kõnnib Ruudi juba praktiliselt ilma lonkamiseta ja on sama energiline kui ennegi!

Arsti juures kaaluti Ruudit: iso koira Suomen poika on juba 5 kg! Ja veel eelmine nädalavahetus Lauri ema ei uskunud, et Ruudi on 4,6 kg. Tundub, et see kaal on suht normaalne, sest vend Into kaalub umbes sama palju.
Et sitikad ja satikad ja lutikad ja täid raputaksid päid ning Ruudi külge ennast ei haagiks, saime arsti juurest kaasa ka Frontline Spray. Loodetavasti on arsti juurde uuesti asja alles aasta pärast korraliseks vaktsineerimiseks.

Veel Ruudi tervislikust seisundist rääkides, siis meenub põhikoolis lauldud laul: pöllö istui puussa, ei oo pöllöllä hampaita suussa...