Ilm on endiselt soe, aga jaht vajab pidamist. Seekord alustasime pühapäeva meie jaoks normaalsemal ajal ehk kell 11. Üldiselt oleme pidanud endid üheksaks maale vedama ja see on olnud ikka ilge piin.
2014. aasta esimesel urujahipäeval võtsime ette kahed nö alajaama urud - klassikalised mägraurud, mis meile aga eelnevatel hooaegadel (siiski lume ja/või külmaga) välja andnud hulgaliselt kährikuid.
Ja ülla-ülla, seekord oli Diana õige helde ja saagiks lausa 6 kähra-suntsikut!
Ja ülla-ülla, seekord oli Diana õige helde ja saagiks lausa 6 kähra-suntsikut!
No ega ilma mäyräta ka läbi ei saanud. Ruts sai ühega neist päris jupp aega sõnelust pidada. Aga kui Lauri täpselt looma peale kaevates mägrani jõudis, otsustas see mõukam Rutsile hambaid andes põgeneda. Nägime, kuidas see mitte just väiksemate killast mäger ühest urursuudmest väljudes teise vehkat tegi. Head teed, sinuga pole meil nagunii midagi teha.
Päeva lõpetasid Ruudi ja Lenni korraga erinevaid kährikuid ette võttes. Siis oli küll tunne, et kahe koera jaoks on ikka rohkem abimehi tarvis. Aga saime siiski hakkama ja lõime mõlemad kährikud one-by-one kotti.
 |
| Kotimees. |
Tänane jahipäev viis meid urujahi suhtes positiivsemale lainele - kõik pole veel kadunud ja kährikuid ikka on!
 |
| Haavatud aga rahulolevad sõjamehed pärast lahinguid. |
 |
| Väljateenitud uni. |
@Lauri - kilekottidega Kihnu!
VastaKustuta