Üksluiseks lähevad need jahipostitused. Ükskõik, milliseid urge me ka ei külastaks, kõigis on mäkrade elutsemise jälgi - sügavad rajad urust sisse-välja käimisest.
Pühapäevased esimesed mägraurud andsid välja õnneks ka 2 kährikut. Ühe lausa otseses mõttes. Järjekordselt oli vaja kasutada tulirelva. Kuigi üldiselt võiks öelda, et kährik naljalt urust ei põgene (vastupidiselt rebasele), on see hooaeg olnud eriline ja püss on leidnud tihedat kasutust.
 |
| Urujaht ei ole meestele, kelle jaoks jaht tähendab džiibiga kütiliinile sõitmist, vintrelvaga veidi passimist, nii et koju jõudnuna pole nende kallitel jahisaabastel isegi mitte poritäppi. |
Teised urud oli meie jaoks uued, aga no vaid üks pilk neile ütles kõik - jälle mägrad. Kuid koerad sisse kontrollimaks ka kährikute olemasolu. Kui Ruudi haukumine oli lokaliseeritud ja radariga kaugus kindlaks määratud, selgus et tegemist on mõnusate madalate urgudega, vaja vaid mõni labidatäis visata. Kolm korda võib arvata, kuhu me jõudsime? Täpselt mägrapesa peale! Aga las nad siis toimetavad seal piirkonnas edasi.
Video mäkrade põgenemisest. Saab veidi aimu, et tegemist pole mitte väikeste elukatega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar