Mis saab siis kui on olnud 6,5 kuu pikkune treeningpaus ja seejärel vaid 6 korda trenni tehtud?
Ebaloogiline vastus oleks: siis tuleb kribinal-krabinal võistlema minna.
Aga just nii ma otsustasin. Oleks natuke nadi olnud sellist võimalust mitte kasutada - kohtunikeks Anne Savioja ja Anne Tammiksalu.
Viimase sekundini kahtlesin, kas see on ikka adekvaatne tegu, mida ma teen. Kuid nüüd tagantjärele targutades võiks mõnes mõttes isegi öelda, et oli siiski kasulik võistlustreening. Sain väga palju infot nii Ruudi kui enda olukorra kohta. Tekkis nagu terviklikum pilt. On mida seedida.
Mida saaks muuta:
- Minu juhimine. No mitte midagi ei mäleta. Rajad tundusid õudus kuubis raskusega - no ei oska lahendada. Selline paisu taga kinniolemise tunne: peaks nagu midagi mäletama või oskama, aga no ei tule. Suuresti selle nahka läks siis esimene päev. Teisel päeval oli hoopis teine tunne. Kui sulle on raja läbimine ikka puust ja punaselt ette näidatud, siis on selles suhtes hea ja kindel tunne.
- Kontaktpinnad. Teoreetiliselt võimalik, praktiliselt...
Njah, need möödunud nädalavahtuse "poodiumikohad" olid ka ausalt öeldes küll nagu häbipostis seismised, aga noh, always look on the bright side of life - Ruudil oligi toit otsakorral :P
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar