A0 võistlustreening TAKO hallis

TAKO hallis toimus täna A0 rajatreening. Osales 15 koera. Kavas oli 2 jooksu. Mõlema jooksu järel sai teha ka nö vigade paranduse jooksu ehk igale paarile anti 2 minutit veel kord rajal olla ja seal siis ebaõnnestunud kohti uuesti proovida või siis tervet rada uuesti joosta - kes kuidas soovis.
 
1. jooks. 18 takistust.

 

Täielik feil. Ei kannata isegi kriitikat mitte.

• 4 tõkkele juhtimine oli täielik feil. 5. tõke oli 4 tõkke suhtes 90kraadise nurga all. Lihtne ju! Ausalt öeldes oli see mulle üllatus, et Ruudi sellel takistusel nii käitus, aga nagu paljud on öelnud, juhutubki viga just kõige kergema koha peal, sest koerajuht arvab, et see on nii lihtne koht ja laseb ennast lõdvaks ning ei juhi korralikult. Oleksin pidanud kehaga rohkem 5. takistusega risti pöörama, aga minu keha jäi paralleelseks sellega. Ja mida tegi koer? Loomulikult jooksis sinna, kuhu mu keha näitas ehk piki 5. tõket, mitte 5 tõkke peale.
• Samuti oli täielik minupoolne valearvestus kotist 9. takistusele ehk tunnelisse juhtimisel. Koti suu oli suunatud täpselt vale tunneliaugu poole. Arvasin, et käevaehtusega jõuan selle augu ette ja juhin koera õigesse. Aga jõudsin ma Ruudist ette! Selle asemel, et kätt vahetada, oleksin pidanud jätma koera samale käele ja "Ruudi!" hüüdes ta väikese kaarega otse õigesse tunneli auku juhtima. 
• 11 takistus sai samuti saatuslikuks: jällegi vale tunneli auk. Koer võttis 10. tõkke (90kraadi tunneli suhtes) hea itsiga ja tema silme ees oli kaugem ja vale tunneliauk, mitte lähem. Oleksin pidanud jällegi rohkem kehaga ja juba varem ära pöörama või siis enne hüpet Ruudit pidurdama või tema naelutatud pilgu hüüdmisega enesele tõmbama.

2. jooks. 16 takistust.

Muu enam-vähem, aga no kotist joosti ikka piiiikalt, pikalt välja, aga järgmine tõke oli kotiga praktilselt 180-kraadise nurga all. Ülbik. Ma oleksin teda oodates jõudnud vahepeal võileiva ära süüa. Pärast vigade paranduse jooksus püüdsin Ruudit enne kotti pidurdada: esimene kord eriti ei toiminud, järgmisel kahel korral  keeras ta tagasi aga koos kotiga: järelikult läksin liiale. Jälle paha. Midagi peab selle elemendi sooritamisega ette võtma.



Kokkuvõtteks. Imelik, ei ole nagu üldse millegi üle rõõmu tunda otseselt, aga kuidagi hea tunde jättis see võistlustreening. Selliseid üritusi võiks rohkem olla. Mõnus oli Ruudiga joosta! :) Tundus ka, et Ruudi nautis.
Positiivne oli veel see, et kuigi Ruudi on viimasel ajal AG trennides olnud suhteliselt aeg luubis loivaja, siis täna oli ta trennijooksudega võrreldes siiski kiirem.