Eellugu

Umbes pool aastat tagasi tekkis imelik mõte: äkki võiks meilgi koer olla? Mina olen ju totaalselt läbinisti koerainimene ja Lauri oleks väga õnnelik kui tal oleks jahil käies väike sõber ja abiline kaasas. Ja nii siis saigi mõtlema hakatud, milline tõug meiele kõige rohkem sobiks. Vastus tuli suhteliselt kiirelt - Jack Russell Terjer. Koer, kes on aktiivne, sõbralik, targa silmavaatega, keda saab paljudesse kohtadesse kaasa võtta, kasvult väike ja on jahikoer.

Augustis käisime ühte pesakonda vaatamas ja JRTga tutvust tegemas. Jah, see on see tõug, mis meile meeldib ja sobib! Kuigi sellest pesakonnast me veel kutsikat ei võtnud, sest pildi järgi väljavalitud kutsikas oli just vahetule enne meie vaatama minemist uude kodusse läinud, samuti tahtsime ikka täitsa kindlad olla, et julgeme selle vastutuse võtta.

Kuigi kodused Viljandis laitsid kohe koera-mõtte maha, otusustasime siiski teoreetilist põhja tugevdada ja lugeda vastavasisulist kirjandust, mille hulka kuulus ka Jan Farelli "Koerakuulaja". Uurisime samuti, kas Eestis veel pesakond tulemas. Ei paistnud midagi. Aga äkki siis Soomes või mujal? Järelepärimisi sai tehtud mitmeid. Saime aru, et kutsikajutuga tuleb kasvatajaid tülitada juba siis, kui saiad alles ahjus on, sest juba sel ajal valitakse potensiaalsed uued omanikud veel sündimata koerahakatistele.

Soome JRT kodukalt leidsime detsembri keskel sündiva pesakonna, kus ema on väga aktiivselt agilty'ga tegelev koer ja isaks Austraalia juurtega teada-tuntud paaritusisane, kelle näitusetulemused sisaldavad nii Eesti kui ka Soome tšempionitiitlit. Panime ennast järjekorda.
Vahepeal ilmus ka Eestis sündinud JRT peakonna kuulutus, piilusime neidki kutsikaid, kuid otsustasime siiski Soome pesakonna ära oodata.

Siis nad sündisidki, üks päev pärast minu sünnipäeva! :) 2 poissi ja 3 tüdrukut, kelle kasukakarvas andis lähtuvalt aastaajast, eriti selle aasta talvest, tooni valge värv. Otsustasime kutsikaid ka enne päris loovusaega kaeda. Piltide pealt oli kõige rohkem silma jäänud Pukki, kes oli kõige pruunima peaga, kuid silmast silma kohtudes jättis Poro, teine isane, tragima ja nunnuma mulje. Pärast mängutuuri oli tema esimene, kes minu jalgade peale magama tuli!










7nädalaselt läbisid väikesed JRTd ka kutsikatesti, mille kohaselt kasvataja soovitaski meile Porot. Poro on sotsiaalne, rahulik ja julge koer, kes sobib nii hobideks kui ka töökoeraks. Plaanime temaga ka näitusi külastada.