Blood tracking - first steps

So, finally, today I took the time to "properly" train blood tracking with Ruudi. We have participated in several courses and trainings but I have been so lazy to do it properly myself. Well OK, I have done 10 m tracks with him for a simple treat but.... ...now I took the roe deer sking with a head (that I shot a week ago), marked down the track (by just dragging it on the ground) about 80 m total length with one change of direction about 80 degrees. The german Schweißhundstation said that the track MUST be at least 4 hours old but I have to admit that I used it after two hours. And it was visible that the smell was too strong for Ruudi. First I tried to command him with two separate commands "track" and "search" because he doesn't know the "track" command but knows the "search" command. But he instantly started searching and was even too fast and keen for a blood tracking dog. But I was so happy to see that he didn't only smell the air but also smelled the ground quite a lot. The next time I will let the track age at least 4 hours or more because there was still quite a lot of cent in the air but I want him to understand that in the "real life" he can get the reliable information only from the the ground. So he started searching very fast while being on a leash about 7 m. That 7 m leash seemed to be too short. Again, the German guy was right, the leash has to be very long - and it is the most important part connecting the dog and the master. It is like an umbilical cord. I realised it now - the dog can freely run in the perimeter but he still has the feeling that he has to work with you. It was a brilliant way to keep Ruudi "on the track" without guiding, commanding or telling anything that would ruin the whole meaning of searching. Basically Ruudi was a bit fast for a blood tracking dog but he was able to mark down the "resting place" at the turning and was able to follow the track until the prey. All in all I was very happy how he worked together with me and found the prey. I have to get myself together and start doing it every weekend. I will reuse the roe deer skin next weekend. Next weekend is also start of the moose hunting season - very interesting times. And I also have one wild board leg in the deep freezer for more difficult tracks.

From Blogi pildid

Cranberries

Uploaded by www.cellspin.net

First hunting experience

Today I finally had a change to go hunting. The plan was to go waiting in a tree stand and preferably meet roe deer, fox or raccoon dog. I took Ruudi with me to introduce tree stand to him and explain that he has to be SILENT in it - but nooooo.... if a raven passes by, he has to bark! Luckily I was able to shut him down by sayng that "Good, Ruudi, I noticed it, but now we have to be silent. OK?" And he somehow understood me and went to sleep. It is BOOOORING to wait in a treestant.

From Blogi pildid

But Ruudi only had less than an hour to sleep until one roe deer came with one youngster. Usually roe deer has two childs but that one had lost one already. And when I started moving and aiming and my pulse was 200 - Ruudi has to bark!!?? Damn that dog! "Good Ruudi, be silent now" And the old roe deer looked at my direction and I was sure the next minit she is running but.... luckily she cooled down. At last I was able to make my shot and hit the young. I went down and let Ruudi to run forward to the killed animal and Ruudi almost missed it but still, a meter far from the prey he suddenly smelled it (surprise!). And then he acted like it was him who shot the deer :)

From Blogi pildid

Back at home of course we had to skin and cut the animal. Ruudi got a piece of liver and the whole heart but that was already enough for him because he was "helping" me in the whole proccess and you cannot say to a cook or chef that you cannot eat that you are doing.

From Blogi pildid

So Ruudi looked like coming from a war. We had to go to sauna with him. And there is nothing better than evening sleep after a hard day out.

From Blogi pildid

Another hard working day in the office

From Blogi pildid

Pühapäev, 1. august 2010

Ruudil oli täna väga seltskondlik päev. Hommik algas taaskohtumisega Toru taksiga, kellega möllati päris korralikult ringi. Järgmisena külastas Ruudi samuti juba tuttavat jahikoera - Jämtlandi põdrakoera Timmu (5-kuune). Soojad suhted olid säilinud: ei tahtnud ega tahtnud see mäng lõppeda. Keel vestil, aga kellel oleks siis mahti juua või puhata. Ruudi ja Tim hakkavad ilmselt ka tulevikus üksteiselt mõõtu võtma, aga seda juba siis teisel alal - järelotsingus. Vähemalt selline on praegune plaan.

Täna algas tuvijaht. Autoga sõites näeb põldudel palju kaelustuvisid, aga nemad pole nii lihtsasti kättesaadavad kui ntx pardid või haned. Peab varitusjahti proovima.

(click on the photo to see the full album)

Verejälg 2/2

Teine hommik algas eelmisel päeval mahapandud radadele minekuga. Radu proovisid 3 Norra põdrakoera, 1 JRT ja Hannoveri verekoer, kes juba sellel alal töötab.

Kõik koerad näitasid, et nina töötab neil väga hästi. Kuna norrakad olid juba nö "vanad jahimehed" ja looma lõhn ning selle ajamine oli neile tuttav, siis nad umbes teadsid, mida nad tegema peavad. Kahel rajal sai eksitavaks faktoriks mingi looma lõhn, kes ilmselt öö jooksul oli sellest rajast üle läinud. Ka püüdsid nad lõhna tunda õhust (kohtades, kus oli maas tükke), mis on ajukoera töö. 7-kuune Ruudi, ehk noorim osaleja, tundis küll väga elavat huvi maast leitud lõhna vastu, aga saatuslikuks sai rihma pikkus. Me ei saanud tegelikult teada, mida Ruudi oleks suutnud. Meil oli kaasas ainult lühike rihm. Järelotsingu puhul on väga oluline rihm ja selle pikkus. Kui on liialt lühike rihm, siis esiteks hakkab juht paratamatult koera liialt kontrollima, teiseks on  inimese lõhn nii koerale liiga lähedal. Kui aga koer rihmast vabastada, peab ta õige töö kõrvalt, ehk jälje ajamise kõrvalt, ka pidevalt koerajuhti jälgima. Aga koer peab teadma, et juht on olemas ja tema saab keskenduda ainult verejäljele. Rihm on kui närvikiud koera ja koerajuhi vahel. Ilma rihmata pole järelotsimistöö, olgugi et koer võib kuuletuda juhile ja jookse lihtsalt minema. Rihma pikkus võiks olla 10-15 meetrit.


Mõningad nupukesed:

• Parim aeg on "külma" jälje trenniks hommikul kui kaste pole päris ära kuivanud (aga mitte kaste tippajal)
  Rihm peab olema selline, mis ei jää okste taha kinni (libsev) ja vähemalt 10-15 meetrit pikk:
• Treeningu alguses pane koer ootama. Mine uuri raja alguspunkti. Tule koera juurde tagasi ja minge alles siis koos rajale (mitte kutsuda koera enda juurde alguspunkti!).
• Koerale markeerimise õpetamine: kui koer leiab looma tüki, anda käsk "istu" ja seejärel maius enda käest.
• NB! "Külma" jälje treeninguks peab jälg olema VÄHEMALT 4 tundi vana.
• Lihtsam on kui järelotsingukoer on suhteliselt rahuliku iseloomuga. Ntx Hannoveri verekoer on täielik flegmaatik :)
• Kutsika esimesed treeningud:
• Õhtul lasta koeral nuustada mõnd looma sisikonna tükki. Seejärel teha sellega maha jälg (alguses 10-20 meetrit). Hommikul viia kutsikas rajale. Kui koer jõuab lõppu, siia kiita teda ohtralt ja maiust anda.
• Kutsikat harjutada maast madalast veega: tihti läheb jälg läbi vee ja koer ei tohi vett karta.
• Oluline on ka ootamise õpetamine. Koerajuht peab kõigepealt ju olukorraga tutvuma: mis loomaga on tegu, kuhu on looma lastud (laskmiskohalt letud tükkide uurimine, lisaks jahimehe ütlustele) jne. Seni peab koer rahulikult ootama.
• Treening peab olema koerale mänguline ja ei tohi muutuda rutiinseks.

Lühikokkuvõtteks, tegemist oli informatiivse koolitusega, mis tekitas huvi ja andis praktilisi näpunäiteid verejälje ajamise õpetamise vastu oma koerale. Järelotsing on väga raske (õigete võttetega treeningud) ja ka ohtlik ala haavatud looma ettearvamatu käitumise tõttu.


(click on the photo to see the full album)

Verejälg 1/2

Täna tehti Rannus algust 2-päevase koolitusega "Kutsikast verejäljekoeraks!", mille korraldajaks on Eesti Jahikoerte Tõuühing. Koolitajaks Horst Müller (Schweißhundestation) Saksamaalt. Ta on endine kriminaalpolitseinik, kes on tegelenud koertega väga kaua, aga mitte ametialaselt. Esimene päev oli pigem teoreetilist laadi, teine praktiline (koertega jälje ajamine, mis sai esimesel päeval maha pandud). Kuigi peamiselt räägiti spetsiaalsetest verekoera tõugudest, Baieri verekoerast ja Hannoveri verekoerast, on ka teiste tõugude õpetamise ja kasutamise põhimõtted samad.

Milleks teostada järelotsingut? Ühest küljest jahisaagi kättesaamiseks ja teisest küljest, et loomad ei jääks piinlema. Koerajuht peab tegema kõik, et loom ei kannataks – teisel kohal on saagi saamine – see peab olema iga jahimehe sisemine sund.

Mõningad nupukesed:

• On olemas eraldi verekoerad, mis on koolitatud ja kasvatatud verejälje ajamiseks ehk järelotsimiseks. See ei tähenda, et ka teised tõud seda teha ei saaks.
• Verejäljekoer peaks tegema ainult verejäljekoera tööd. Teda ei tohiks kasutada ajukoerana. Ajus peab koer teistmoodi töötama: haistma õhust terve looma lõhna. Lasu tabamisel muutub looma keha keemia – adrenaliin, pisarad. Veri võib loomal kinni jääda, aga hea järelotsingukoer on see, kes muude lõhnade järgi tunneb haavatud looma ära. Verejäljekoeral on vaja ajada "külma" jälge, ajukoer ajab aga "sooja" jälge. Ühel päeval ühe, teisel päeval teistmoodi jälje ajamine võib koera segadusse viia. Sellisest koerast ei saa tipp-spetsialistist järelotsijat. Muud alad (koerasport, SK jne) verejäljekoeraks olemist ei sega. (Eestlane: kui oskad ainult ühte asja, siis "oled loll kui teaduste kandidaat". Sakslane aga rõhub just spetsialiseerumisele :)).
• Koerajuhi varustusest:
• Märklindid, millega märkida kohti, kus koerajuht nägi jälge ja raja märgistamiseks. Koolitaja ise kasutab mitut värvi linte: üks vere jaoks (punane) ja teine üle tee minemise märkimiseks (kollane). Lõpuks märgistab ta ka lühima tee ulukist tee äärde.
• Relvaks on lühikene karabiin kõige parem – tavaline sileraudne on liiga hea relv. Toru ots tuleks kleeplindiga kinni katta – lasta saab ka kinnikaetud toruga.
• Tääk peaks olema karabiini küljes, juhuks kui uluk ründab, muidu võib lähedalt kogemata koera maha lasta.
• Laskemoon – spetsiaalne laskemoon, mille kuul ei killustu. Täismantel, mis ei killustuks.
• Pikk nuga.
• Usalda koera, ära juhi teda omast arust õige raja peale. 
• Jahimehed rikuvad tihti raja alguse ära, kuna tallavad selle alguses.Koerajuht peaks sel juhul minema tiiruga sellest kohast mööda ja alustama puutumata raja pealt.
  
• Kutsikaga alustamine:
  
  • Kutsikat võib õpetama hakata nii varakult kui võimalik.
  • Õhtuti anda koerale nuusutada uluki sisikonna osa, millega tõmmatakse seejärel maha väike rada. Hommikul lasta kutsikas selle raja peale nuuskima. Alguses 10 m, 20 m jne. Iga kord on lõpus maius. Maiust võib anda ka siis kui koer on leidnud raja peal nö lamamisaseme ja ta jääb sinna kauemaks nuuskima.
  • Treenida koera kõige rohkem kaks korda nädalas.
  • Koera ei tohi jälje peal mittemingil juhul juhtida nö oma äranägemise jälgi. Koer peabki tegema alguses vigu ei õppida.
  • Noore koera puhul on veel oluline, et kaelarihm oleks selline, mis tirimisel ei tõmbaks koeral nina maast ülesse.
  • Treeningul kasutatav veri ja looma jalg peaks olema samalt liigilt ja võiks olla samalt isendilt. (vahendite sügavkülmutamine ei riku neid).
  • Treenima ei pea tühja kõhuga koeraga. 

Hannoveri verekoer Riko



Loengu toimumise koht: Rannu jahimaja




Saksa õpetaja, Eesti õpilane



Spetsiaalsed jäljesaapad



Jälje mahapanek homseks




Veel ühe jälje mahapanek homseks





Vaata, siga läheb! :)

Müristab ja välku lööb. Rutšik-poiss see nurru lööb (tuima näoga)

Puhkuse veedame kõik Viljandis...

Tige tikker ehk taimetoitlasest Rutšik

Ruudi suvehitt - karusmarjad. Royal Canin ega muud krõbinad ei lähe suvel ilma jogurtita üldse peale. Süüa kõlbavad vaid ristiku- ja võililletutid ning tikrid (eriline lemmik). Isegi naaberaia põõsad on puhtaks tehtud.
Aga pole head ilma halvata. Põõsas nuuskimise tagajärjed  ilutsevad Ruudil nina peal.

Pühapäevaks on Folgil juba keel vestil.

Uploaded by www.cellspin.net

Wildlife is dangerous

According to Estonian national media, one chiuaua puppy was taken away by a Gull while walking along the beach. I hope Ruudi is big enough to resist these threats. Our boy will be "the bear killer".

Muda-Ruudi

Uploaded by www.cellspin.net

Vee-Ruudi

Uploaded by www.cellspin.net

Puurida, puurida jah, aga mida sina puurid kui puuri ei ole...