Verejälg 1/2

Täna tehti Rannus algust 2-päevase koolitusega "Kutsikast verejäljekoeraks!", mille korraldajaks on Eesti Jahikoerte Tõuühing. Koolitajaks Horst Müller (Schweißhundestation) Saksamaalt. Ta on endine kriminaalpolitseinik, kes on tegelenud koertega väga kaua, aga mitte ametialaselt. Esimene päev oli pigem teoreetilist laadi, teine praktiline (koertega jälje ajamine, mis sai esimesel päeval maha pandud). Kuigi peamiselt räägiti spetsiaalsetest verekoera tõugudest, Baieri verekoerast ja Hannoveri verekoerast, on ka teiste tõugude õpetamise ja kasutamise põhimõtted samad.

Milleks teostada järelotsingut? Ühest küljest jahisaagi kättesaamiseks ja teisest küljest, et loomad ei jääks piinlema. Koerajuht peab tegema kõik, et loom ei kannataks – teisel kohal on saagi saamine – see peab olema iga jahimehe sisemine sund.

Mõningad nupukesed:

• On olemas eraldi verekoerad, mis on koolitatud ja kasvatatud verejälje ajamiseks ehk järelotsimiseks. See ei tähenda, et ka teised tõud seda teha ei saaks.
• Verejäljekoer peaks tegema ainult verejäljekoera tööd. Teda ei tohiks kasutada ajukoerana. Ajus peab koer teistmoodi töötama: haistma õhust terve looma lõhna. Lasu tabamisel muutub looma keha keemia – adrenaliin, pisarad. Veri võib loomal kinni jääda, aga hea järelotsingukoer on see, kes muude lõhnade järgi tunneb haavatud looma ära. Verejäljekoeral on vaja ajada "külma" jälge, ajukoer ajab aga "sooja" jälge. Ühel päeval ühe, teisel päeval teistmoodi jälje ajamine võib koera segadusse viia. Sellisest koerast ei saa tipp-spetsialistist järelotsijat. Muud alad (koerasport, SK jne) verejäljekoeraks olemist ei sega. (Eestlane: kui oskad ainult ühte asja, siis "oled loll kui teaduste kandidaat". Sakslane aga rõhub just spetsialiseerumisele :)).
• Koerajuhi varustusest:
• Märklindid, millega märkida kohti, kus koerajuht nägi jälge ja raja märgistamiseks. Koolitaja ise kasutab mitut värvi linte: üks vere jaoks (punane) ja teine üle tee minemise märkimiseks (kollane). Lõpuks märgistab ta ka lühima tee ulukist tee äärde.
• Relvaks on lühikene karabiin kõige parem – tavaline sileraudne on liiga hea relv. Toru ots tuleks kleeplindiga kinni katta – lasta saab ka kinnikaetud toruga.
• Tääk peaks olema karabiini küljes, juhuks kui uluk ründab, muidu võib lähedalt kogemata koera maha lasta.
• Laskemoon – spetsiaalne laskemoon, mille kuul ei killustu. Täismantel, mis ei killustuks.
• Pikk nuga.
• Usalda koera, ära juhi teda omast arust õige raja peale. 
• Jahimehed rikuvad tihti raja alguse ära, kuna tallavad selle alguses.Koerajuht peaks sel juhul minema tiiruga sellest kohast mööda ja alustama puutumata raja pealt.
  
• Kutsikaga alustamine:
  
  • Kutsikat võib õpetama hakata nii varakult kui võimalik.
  • Õhtuti anda koerale nuusutada uluki sisikonna osa, millega tõmmatakse seejärel maha väike rada. Hommikul lasta kutsikas selle raja peale nuuskima. Alguses 10 m, 20 m jne. Iga kord on lõpus maius. Maiust võib anda ka siis kui koer on leidnud raja peal nö lamamisaseme ja ta jääb sinna kauemaks nuuskima.
  • Treenida koera kõige rohkem kaks korda nädalas.
  • Koera ei tohi jälje peal mittemingil juhul juhtida nö oma äranägemise jälgi. Koer peabki tegema alguses vigu ei õppida.
  • Noore koera puhul on veel oluline, et kaelarihm oleks selline, mis tirimisel ei tõmbaks koeral nina maast ülesse.
  • Treeningul kasutatav veri ja looma jalg peaks olema samalt liigilt ja võiks olla samalt isendilt. (vahendite sügavkülmutamine ei riku neid).
  • Treenima ei pea tühja kõhuga koeraga. 

Hannoveri verekoer Riko



Loengu toimumise koht: Rannu jahimaja




Saksa õpetaja, Eesti õpilane



Spetsiaalsed jäljesaapad



Jälje mahapanek homseks




Veel ühe jälje mahapanek homseks





Vaata, siga läheb! :)