Open season 2016/2017

Open Season 2015/2016

Lõpuks ometi jõudsime ka sellel hooajal jahile. Ruudi noor kaaslane, Helga, käis ka vaatamas, kuidas asjad käivad. Järgmisel aastal saab ta täisealiseks ja loodetavasti on meil veel palju põnevaid jahte koos ees.

Eesti jahimeeste XXXV kokkutulek

10-12.07 toimus Lammasmäel Eesti jahimeeste XXXV kokkutulek, kus laupäeval korraldas Jahikoerte Tõuühing FCI 3. ja 4.  rühma kuuluvate jahikoerte ehk takside ja terjerite tutvustuse.

Fotod: EJS

Russelid said Ruudi näol seal esindatud. Natuke kurb oli seal üksinda russeleid esindada/näidata. Tegelikult oleks võinud meie seltskond kindlasti rohkemaarvulisem olla, sest ntx takse oli päris-päris palju ja terjeritest oli kohal  mitu saksa jahiterjerit, mõned foksid, sh üks sile ning üks welsh. Igal juhul imestati ja tunti huvi russeli kui jahikoera vastu! Jahimeeste hulgas on jrt seni tuntud pigem ikkagi kui lihtsalt seltsikoer. Arvukama esindusega oleks tõu promo kindlasti uhkem olnud!  

Küülikutaksidele ehk nendele kõige pisematele oli ettenähtud ka atraktsioon, mida kavatsetakse hakata kasutama nende tõukatses - torust küüliku väljatõmbamine. Kuigi see oli mõeldud küülikutaksidele, siis proovida said seda kõik korad, kes tahtsid. Kuigi Ruudi rind on liiga lai, et üldse sinna torru sisse mahtuda, sai jahikirg temast võitu ja ta üritas kõvasti pressida tõmmates häälekalt ja russelike kohaselt vilkalt tegutsedes  publiku tähelepanu. Jänes on jänes, olgu siis nahk nööri otsas jooksmas või laibana torus :)

One time at koprajaht

Koprajaht aprilli alguses. Nulliring, 1 kobras sai plagama.

Las võõrliigid möllavad!

http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/hadaolukorrad/sak/:

Sigade Aafrika katku tõkestamiseks on Keskkonnaameti peadirektor oma 30.09.2014.a käskkirjaga nr 1-4.1/14/438 "Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil" ja 15.12.2014.a käskkirjaga nr 1-4.1/14/522 "Keskkonnaameti peadirektori 30. septembri 2014 käskkirja nr 1-4.1/14/438 „Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil“ muutmine" otsustanud muuhulgas järgmist:  

/.../

2. Keelustan ajujahi ja jahi jahikoertega (va koprajaht FCI 3. ja 4. rühma kuuluvate jahikoertega ning haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega) Eesti Vabariigi territooriumil tsooni II kuuluvate omavalitsuste territooriumil keelustamise kehtetuks tunnistamiseni. (Kehtiv alates 01.01.2015)

Küsimus, miks on tehtud erand koprajahile ja mitte urujahile? Kuidas urujaht koeraga rohkem loomi/sigu liikvele ajab kui koprajaht? Ja-jah, koprad teevad kahju loodusele oma tammide ehitamisega, aga kährik kui võõrliik võib vohada ja haigusi levitada, ntx kärntõbe? Kui aga teemaks kähriku kasutamine kunsturus, siis viibutatakse näppu, et oi-oi, võõrliik ja on kehtatatud karmid nõuded tema pidamiseks — issand jumal, võib teine muidu vabasse loodusse põgeneda ja meie ökosüsteemi kahjustada! Mnjaa... 

Urujaht on tõepoolest niššijaht, aga võiks ikka veidi laiemalt mõelda kui seadusi/määruseid tehakse. 

Parandame siis nii kaua haavu.
You're in the army now, ouoo need sinu armid näol.

Uuel aastal uue hooga kährikuid jahtima

Tõbi tõveks, jaht ei jää pidamata.

Mõned päevad koridori isolatsiooni mõjus Ruudile murdvalt hästi. Kogunenud jõudu/viha? :) sai tunda kährik, kes Ruudi hammaste läbi oma eluga hüvasti pidi jätma.

Aastalõpu urujaht

Kuna urujaht ei ole väga ühemehejaht, siis tervise või muudel põhjustel nõrgenenud ja hõrenenud brigaadi tõttu on jahikordi sel hooajal samuti hõredamalt ning jahipäevad pigem lühikesed, paari lihtsama uru läbikontrollimistega. 

Aastalõpujahil osutus üks kontrollitav urg tühjaks, teises elutsesid mägrad koos sfinkskährikuga, kes kinni võeti ja elimineeriti. See elukas oli aga oma elu lõpuminutitel väga helde ja puistas enda seljas elavate loomakestega ka koera üle.

Urujahil koos welshiga

Pühapäev on urujahipäev.

Täna oli käppa proovimas ja eksamiks valmistumas ka noor isane welshi terjer Rufus.

Saagiks saadi paar kährikut, märgati ka mäkrasid. Poistel õnnestus ka rebane urust välja ajada, aga seekord tal vedas – kaval loom eeldab jahimehelt pioneeriliku valmisolekut, aga kui sellest jääb vajaka, lipsab ta kerge vaevaga minema.

Ruudi nägi pärast jahipäeva õudne välja. Silmad olid tuhkkuivast liivast tugevalt paistes ja punased ning põhimõtteliselt hoidis ta neid kinni. Ilmselt ei tahtnud last ära hirmutada.

Pundunud silmega bomš

Open Season 2014

See aasta tuli teisiti. Ruudi pidi üksi hakkama saama ja mina pidin üksi hakkama saama. Aga kõik läks sellegipoolest edukalt.

Ilus, tark ja osav ehk hooaja viimane urujaht

Kuna Ruudi on ilus, tark ja osav, siis asjade loomulikuks jätkuks on päev pärast näitust jahile minek. Seekord ilma Lennita, keda vahetult enne hooaja lõppu oli tabanud takside seljaprobleem. Saagiks mäger ja kährik.

Selline punkt siis hooajale 2013/2014. Meie tiim rokkis järjekordselt täiega! 

Mäyrä koira

Mäyrä andis lõuksi ehk koera kolmas silm

Kui sul kusagilt sügeleb...

...siis kaeva endale sügav auk. Kährikujaht 09.02.2014.

3,5 meetrit.
Kaevamiskiirus 1,75m/h.

Natuke külmunud pinnast.

Alustavad lühemad mehed.

Jätkavad pikemad.

Lõpuks mõlemad üksteise kukil.

Koer on haukunud 2h.
Peaaegu, et kohal.

Veri. Vaenlase veri.

Naisterahvad on alati endale väiksemat nina igatsenud.

Back at home.

"Kahekesi püssi ja panniga" 2014

Kiirelt eetris:
"Kahekesi püssi ja panniga" 2014

Teaser:

"Kahekesi püssi ja panniga" 2014

Pühapäeval, teisel veebruaril oli Tartu rahu aastapäev. Meie tähistasime seda metsas võõrliiki, kährikuid, urgudest välja deporteerides.   

Seekordne jahipäev oli rahvarohke. Seegi hooaeg külastasid meid telemehed oma kaamerate ja mikrofonidega. 

Action'it ja jahti jätkus küllaga. Alustades sellest, et inimene ei ole kunagi rahul - kärss kärnas või maa külmetanud. Ja maa oli tõesti külmunud. Ja kaks kährikut olid üleni kärnas ka. Kui eelmistes jahipostitustes olen kurtnud soojade ilmade üle, siis nüüd oli maa ikka nii ebameeldivalt läbikülmunud, nii et väiksemagi augu tegemiseks läks mitmeid kordi rohkem aega ja energiat. Marjaks kulus ära tarkusetera: 9 korda mõõda ja  1 kord kaeva. Ühe normaalse karvaga kähriku saime ikka ka. Huvitavaid kaadreid sai GoPro abil seekord ka maa alt. Rääkimata sellest, et tänapäeval on koertel kaelas ururadarid, mille abil on nende maa-alune lokaliseerimine võimalikult lihtsaks tehtud, läksime me veel kaugemale ja tahtisme näha, mis urus sees toimub olles ise maa peal. Ja tõepoolest, tänapäeva tehnoloogia võimaldab livepilti otse urust! Selleks on vaja saata Lauri poolenisti urukanalisse koos GoPro ja taskulambiga, seejärel avada mobiilist vastav rakendus ja voilà - otseülekanne "Hammas hamba vastu" on eetris :)

Päeva lõpetuseks kaevasime urust välja ka ühe surnud kärnase mägra. Keha oli küll juba üsna kange, aga väga pikalt surnud ta ka polnud olnud. Millesse ta kooles, ei ole võimalik ilma ekspertiisita kindlaks teha. 

Mis saab siis, kui nahad peaksid kätte jääma

Siis saab Savipäts endale uue mütsi!
http://www.elu24.ee/2665282/karusnahk-aitab-maandada-stressi

Foto: ilona-tallinn-fur.blogspot.com

Kes maandab stressi urujahil käies, kes karusnahkseid tooteid tarbides. 

Kährikud ja mäyräd

Üksluiseks lähevad need jahipostitused. Ükskõik, milliseid urge me ka ei külastaks, kõigis on mäkrade elutsemise jälgi - sügavad rajad urust sisse-välja käimisest. 

Pühapäevased esimesed mägraurud andsid välja õnneks ka 2 kährikut. Ühe lausa otseses mõttes. Järjekordselt oli vaja kasutada tulirelva. Kuigi üldiselt võiks öelda, et kährik naljalt urust ei põgene (vastupidiselt rebasele), on see hooaeg olnud eriline ja püss on leidnud tihedat kasutust.

Urujaht ei ole meestele, kelle jaoks jaht tähendab džiibiga kütiliinile sõitmist, vintrelvaga veidi passimist, nii et koju jõudnuna pole nende kallitel jahisaabastel isegi mitte poritäppi.

Teised urud oli meie jaoks uued, aga no vaid üks pilk neile ütles kõik - jälle mägrad. Kuid koerad sisse kontrollimaks ka kährikute olemasolu. Kui Ruudi haukumine oli lokaliseeritud ja radariga kaugus kindlaks määratud, selgus et tegemist on mõnusate madalate urgudega, vaja vaid mõni labidatäis visata. Kolm korda võib arvata, kuhu me jõudsime? Täpselt mägrapesa peale! Aga las nad siis toimetavad seal piirkonnas edasi.

Video mäkrade põgenemisest. Saab veidi aimu, et tegemist pole mitte väikeste elukatega.

Lõpks ometi - kährikud!

Ilm on endiselt soe, aga jaht vajab pidamist. Seekord alustasime pühapäeva meie jaoks normaalsemal ajal ehk kell 11. Üldiselt oleme pidanud endid üheksaks maale vedama ja see on olnud ikka ilge piin. 

2014. aasta esimesel urujahipäeval võtsime ette kahed nö alajaama urud - klassikalised mägraurud, mis meile aga eelnevatel hooaegadel (siiski lume ja/või külmaga) välja andnud hulgaliselt kährikuid.

Ja ülla-ülla, seekord oli Diana õige helde ja saagiks lausa 6 kähra-suntsikut! 

No ega ilma mäyräta ka läbi ei saanud. Ruts sai ühega neist päris jupp aega sõnelust pidada. Aga kui Lauri täpselt looma peale kaevates mägrani jõudis, otsustas see mõukam Rutsile hambaid andes põgeneda. Nägime, kuidas see mitte just väiksemate killast mäger ühest urursuudmest väljudes teise vehkat tegi. Head teed, sinuga pole meil nagunii midagi teha. 

Päeva lõpetasid Ruudi ja Lenni korraga erinevaid kährikuid ette võttes. Siis oli küll tunne, et kahe koera jaoks on ikka rohkem abimehi tarvis. Aga saime siiski hakkama ja lõime mõlemad kährikud one-by-one kotti.

Kotimees.

Tänane jahipäev viis meid urujahi suhtes positiivsemale lainele - kõik pole veel kadunud ja kährikuid ikka on!

Haavatud aga rahulolevad sõjamehed pärast lahinguid.

Väljateenitud uni.

Mäyrä, mäyrä, mäyrä...

No ei ole kährikut urus, no ei ole...
Ainult mägrad. Tüütu! Kaua võib?

Mägraurud ja mägrakoerad

Avajaht läbi GoPro silmade

Lõpuks üks video ka läbi GoPro ojektiivi. Tahtsime küll kährikut aga... välja tuli nagu alati. Selle aasta selge trend on mäkrade arvukuse tõus. Kas tõesti on marutaudi vastu vaktsineerimine selle teene meile teinud?

Mäyrä III

Kuigi õues on püsivalt plusskraadid, ei saa lasta raisku ühtki päeva, mil avaneb võimalus urujahile minna. Samas olin juba ette skeptiline tänase päeva osas. Liiga soe ja liiga palju toitu - mis hea pärast peaks kährik praegu urus kükitama. Nii läkski, 7st urust mitteüheski polnud kährikuhaisugi! Kolmest neist olid mägrad sees, kellele soe ilm samuti mõju avaldab - sahmivad oma urukompleksides ringi ja pole end veel talveuinakuks kinni matnud.

Nüüd mõnepäevane jõulurahu ja loodetavasti aastavahetuse paiku teeb natukenegi külma!

Mäyrä II

Koeratrennilistega jõuluõhtusöök Rucolas söödud, seadsime veel laupäeva hilisõhtul suuna maale, et pühapäeva hommikul vara urujahil olla (ilm oli minnes muuseas täiesti jube, lumi sadas täpselt vastu, Tallinn-Tartu mnt uue 4-realise peal oli suuri raskusi sõidukõlbliku rea leidmisega). 

Hommik ei alanud ka just helgelt - kokkupõrge suurulukijahil oleva autoga. Õnneks midagi päris hullu ka ei juhtunud ja jätkasime planeeritult urgude peale minekut.

Gepsud kaela: 1, 2, 3

Alusasime Selgenõmme urgudega (seal piirkonnas asuvad 2 urukompleksi).

Ruudi läks alla ja hakkas tõepoolest otsekohe haukuma. Kahekesti Lenniga töötades surusid nad looma  nurka. Kui kaevamine urunakanalini jõudis ja koerad nähtavale ilmusid, muutusid mõlemad nõutuks - tahtsid nagu edasi minna, mis ei tahtnud neil kuidagi õnnestuda. Kaevasid, mis nad kaevasid, aga keegi oli ennast hoopis koerte eest tupikusse kinni matnud. Selge, JÄLLE mäger! Kas see on nüüd see marutaudi vaktsiini külvamise tagajärg või hoopis meie eelmiste edukate kähriku hooaegade tulemus, aga no märkasid ON palju. Igal juhul me ei jätnud jonni ja kaevasime selle üksiku mägra seal välja.

Ülemises urukompleksis ei olnud täna kedagi kodus. Vähemalt nii väitsid koerad meile.

Piibeleht ja Vestmann

Tööle asus teine vahetus.
Kas ka koerasilm puhkab vaadates töötavaid inimesi?

Järgmisena võtsime ette nö Ojakalda urud, kus ülemöödunud hooajal Rutsiga mägra välja võtisme. Kuid seekord, ülla-ülla, kohtusime lõpuks ka kährikutega! :) Mõlemad koerad said oma isikliku looma. Pärast mõningast "sõnavahetust" oli Ruudi kährik maa peal ja püüdis sealtkaudu põgeneda, mis aga lõppes siiski kähriku tabamisega. Ka siin oli Ruudi oma ülesannete kõrgusel - ilma koerata, poleks looma metsa alt ülesse leidnud. Olgu sul kui pikad jalad tahes ja kährik nii aeglane nagu ta on, siis võpsikus loomaga võidujookstes jääks inimene alati kaotajaks.

Põgenikuga

Mul on suurem suu kui sul

Lennigi kährik sai maa alt välja toodud. Kuid see kährik ei hellitanud meid ega koera. Esiteks, kaevata tuli mitme kohapealt, enne kui loom lõplikult tupikusse sai aetud. Teiseks, see kuri elajas jättis Lennile tagumiku peale 2 cm pikkuse ja 4 cm sügava jälje. Õmmelda oli vaja.

Dr Rudolf lohutamas

Kui inimloomad lähevad talvel jume saamiseks lõunasse, siis Ruudil piisab pruunikaspunaka kasuka saamiseks vaid korra maa alla minna.

Rahuldamatu russell  pärast jahipäeva