Open rajad puhkuse ajal

16.07 toimusid TAKO hallis agility open võistlused. Kohtunikuks Elika Salonen.

Meie pole Ruudiga pärast maikuud tõkekestki hüpanud ega tunnelisuust sisse vaadanud.

Esimesel rajal ehk hüpperajal oli Ruudi ebakindel. Ajas maha nii 2. tõkke pulga ja tegi raja lõpuosas oma "kiiksu" - tahtis võtta tõket tagant mitte otse. -10.

Agility rajal jooksis Ruts väga heas meeleolus! Nii tuju hoidmise kui kontaktide mittetreenimise pärast lasksin tal need võtta nagu ta neid võtab - täiega üle hüpates. -10.

Rajad ise olid mõnusad ja hästi joostavad. Sobisid suurepäraselt agility meeldetuletamiseks :)

Järgmisel võistlusel teeme teoks ammusest ajast veeretatud mõtte: koeravahetuse.

Paaride aastalõpu agilityvõistlus, 27.12

Ruudi hüppekal, Kusti agilityrajal. Eesmärk joosta, arvatav tulemus DSQ-d. Aga piirdusime kamba peale kahe raja kokkuvõttes 3 veaga, mis andis 34 paari hulgas isegi 8 koha :D. Kohtunikuks oli Sveta. Korraldajaks TAKO.

Meil Ruudiga puudub rajal ikka veel see õige teineteise tunnetus... Trenn üks kord nädalas on selle ülesleidmiseks kahjuks liiga vähe. Ja uuel aastal tuleb nendessegi vähestesse kordadesse paus sisse :S.

JRT mitteametlikud agility meistrivõistlused 2014

Esmakordselt Eestis peeti laupäeval, 29. novembril, tõuühingu eestvedamisel JRT mitteametlikud agility meistrivõistlused. Seega avanes meil suurepärane võimalus joosta täispikki radasid mitteametlikult. Kohtunikuks Inga Järv. Väga mõnusad rajad olid ja meie eesmärk lihtsalt joosta. Saime küll diskvallid, aga Ruts oli väga hakkamist täis ja seepärast fun it is! Märgin veel kroonika huvides, et see oli meil Ruudiga esmakordne võistlus /ülepaltsi rada koduses trenninghallis.

Hää eelsoojendus pühapäevaseks urujahihooaja avapauguks.

Foto: Martti Vaidla

AG võistlused Viljandis, 06.09-07.09.2014

Panen kroonika mõttes kirja.

Laupäeval OPEN rajad (kohtunik Inga Järv). Pühapäeval tunnelid (kohtunik Marje Piiroja).

Vananaistesuvi: päikesepaisteline, +20 kraadi.

Eesmärgiks saada parem tunnetus, harjutada slaalomit võistlusolukorras, hoida meeleolu. Kontaktidega ei oska (või hetkel väga ei mõtle selle peale) nagunii midagi ette võtta.

Mõlemal OPEN rajal slaalomisse sisenemise vead. Agility rajal poomikontakti ülehüppamine täpselt enne kontaktpinda! Selline tunne, et koer saab elektrilöögi kui seda puudutaks! A-kontakt oli jooksukontakt. Kahe raja kokkuvõttes III koht. Rajad ise muidu mõnusad joosta.

Tunnelites agilityrajal slaalomisse sisenemine korrektne, aga Ruudi tuli paar pulka varem välja. Sooritasime slaalomi uuesti. Poomi tuli sel rajal võtta 2 korda. Esimesel korral hüppas üle. Viisin koera tagasi kontktile. Järgmisel korral ta isegi hetkeks seisatas. Sellel rajal kaotasin koera mitmes kohas ära. Olla olnud lohakas oma juhtimises. Tunnelite rada õnnestus sooritada, kuigi nii mõnegi kohapeal jubedate kaartega või koera imestusega, sest vusserdasin ise juhtimisvõtetega, st juhtimatusevõtetega. Tunnetus pole veel tagasi tulnud.

Koera meeleolu üle väga ei kurda.

AG võistlused Luigel 31.08

Arvestades meie mõelema mittetreenitust ja Jõulumäe võistlusel kogetut, siis amelikele radadele pole meil veel asja. Nii saigi otsustatud, et Luigel osaleme ainult mitteametlikel radadel. Pole mõtet neid DSQ'sid raamatusse korjata kui pole korraliku koera- ja rajatunnetust ning mitmed elemendid vajavad harjutamist.

Sveta rajad on alati olnud mõnusad joosta, nii ka seekordsed OPEN'i omad. Tulemuseks olid küll disklahvid, aga Ruts oli tubli ja litsus joosta ning hoopis mina olen see, kes peab endale tuhka pähe raputama, et koera korralikult ei jälginud/kontrollinud ja hilinesin võtetega.

AG võistlus Jõulmäel, 09.08

Aasta tagasi augustis jõudsime Ruudiga A3 klassi ja sellesamase üleminekuvõistluse raames jooksime ka esimesed A3 rajad. Sinna tol korral siis meie võistlemised agilityvälistel põhjustel jäidki. Trenni pole samuti ammu teinud. Sügisel ja talvel sai mõned korrad nö motivatsiooniradu joostud, aga see oli ka kõik. Kuna aga minu AG-pisik on visa kaduma, siis ei saanud ma suve niisama mööda lasta minna. Mõeldud-tehtud, osaleme Jõulumäe AG võistlustel. 

Niisiis, laupäev 09.08, üks hüpperada ja kaks agilityrada, kohtunikuks Inga Järv.

Ja läks nii nagu arvata võis. Treeningpaus oli loomulikult oma jälje jätnud. Slaalomisse sisenemine, ka lihtsate nurkade alt, on probleem. Rääkimata kontaktpindadelt ülehüppamisest. 

Hüpperada, mis oli väga-väga lihtne, õnnestus meil siiski läbida, kuigi slaalomiveaga. Agilityrajad olid seekord meie jaoks liiga kõvad pähklid. Tagantjärele targutades oleks võinudki hüpperajaga piirduda, aga kus sa siis seda sel hetkel saad, ikka tahad ju veel proovida. Aga võib-olla oleks see Ruudi seisukohalt olnud mõistlikum otsus. Ka juhtimist hiljem video pealt vaadates langesin minestusse.

Saaremaa laager 2014

Kuigi ma pole Ruudiga trennis käinud vist alates veebruarist, siis laagrisse ei saanud me mitte minemata jätta. Igaks juhuks piirdusin seekord vaid ühe päevaga, et see oleks jõukohane ka tulevasele koerajuhile Mirjamile. Tegime ühe AG trenni (Anne Savioja) ja ühe SK trenni (Anne Tammiksalu).

Laager oli oma vanas headuses (tore, kui mõned head asjad ei muutu):

• Trennid. Anne Savioja AG trenn lõpeb rallirajaga, mis väga kasulik koera motivatsioonile. 
• Ujumised. Vestid annavad russelitele parema pinnalpüsimise, mistõttu võivad nad palle/mänguasju lõpmatuseni veest välja tuua. 
• Söömine (Anne hommikupuder, kohupiimamaius).
• Seltskonnamängud. Uus hitt - klikkerkoolitus inimloomale. Huvitav endale ja naljakas teisi jälgida.  

Ruudi nautis nagu minagi! Tundub, et tõestasin endale koeraelu võimalikkusest ka lapsega! Võtan oma kandle ja Tiugu ühes ja elan jälle ;)
Aitäh lapse- ja koerahoidjatele - Ege, Ülli, Anne ning öömaja eest Annele.

SK.

AG lõunapaus.

Vallatud vestid.

Laagriselfie.

Ootan juba järgmist suve! :)

Agility trenn 05.02.2014

Täna oli väga hea trenn! Koer oli hakkamist täis ja kihutas. Kuna see tõstab automaatselt ka minu tuju, siis absoluutselt mind ei morjendanud, et ma ise raja peal täiega käkkisin. Lihtsalt pure fun oli täna agilityt koeraga joosta! Kõik pole veel kadunud :)

AG võistlus Kuressaares, 17.08.2013 ja klassivahetus A2 -> A3

Laupäev, 17.08, oli meie jaoks ülitore päev! Klassivahetus kohe esimesel agilityrajal ja lisaks veel A3 hüpperajal puhta jooksuga teine koht. Sellist asja pole uneski osanud loota. Väga ilus punkt kogu asjale!

Ärkasin laupäeva hommikul juba kell 4.30, kuigi ajalises mõttes oleks võinud veel tunnikese magada, läks uni millegipärast varem ära. Pool seitse startisime Jazzie ja tema perenaisega Kuressaare poole, et A1'ks kohale jõuda. Saaremaal võttis meid vastu suur ja väga hästi hooldatud muruplats, kus oli meeldivalt palju ruumi koerte soojaks jooksutamiseks.

Kohtunikuks oli  Peteris Akimov (LV).

Esimesena oli kavas A2 agilityrada, kus ideaalaega jõudmiseks tuli joosta vähemalt 3,41 m/s. Kõlas paljutõotavalt. Suutsimegi raja suuremate viperusteta läbida (ilu polnud, aga noh) ja saada kiiruseks 3,85 m/s. Tehtud! See tähendas seda, et järgmised jooksud tuli joosta juba A3's :P Mis omakorda tähendas aga pikka päeva ja ootamist. Selles osas saan Ruudi kohta ainult kiidusõnu öelda - ta oli päeva lõpuni enda kohta väga värske ja tahtis joosta. Ei tea, kas Rudolfit mõjutas borderiga reisimine, stardijärjekorras varastatud teise koera maius või motivatsioonitrennid, aga tubli ta igal juhul seekord oli.

A3 hüpperada ei tahtnud mulle millegipärast kohe üldse meelde jääda, sest ühe ja sama koha peal oli keerutamist nii raja alguses kui lõpus. Äärepealt oleks rada ka täiesti valesti õppinud, kui poleks olnud tähelepanelikku kasvõitlejat mulle sellekohast märkust tegemast. Vaatamata sellele suutsin koera juhtida nii, et saime suisa puhta raja ja kiiruseks mõõdeti 3,98 m/s. Ilmselt aitas dopinguna kaasa ka Maarja nimeline Coca-Cola, mis puhtjuhuslikult kohalikus poes käe alla sattus - ju see oli märk ;) A3 debüüt päädis lõppkokkuvõttes lausa teise kohaga! Uskumatu, aga tõsi. A3 teisel agilityrajal tekkis meil Ruudiga küll väike arusaamatus ja saime teisel tõkkel tõrke, aga edasine jooks oli suht ok - 4. koht.

Kuressaare võistlustel õnnestus Rutsil enam-vähem tabada ka kõik kontaktpinnad. Trennis muidugi nõuan jätkuvalt 2on2off.

Rudolf.
See koer jookseb A3's.

A2 to A3 SERT

Esimene A3 rada tehtud!

Doping ;)

AG võistlus Pärnus, 10.08.2013

Kohtunik Elena Dmitrochenko (RUS). Toimumiskohaks Vana-Nurme talu Pärnu ligidal.

"Äi muutunud tuvikeseks..." Hellitasin küll vaikselt lootust, aga peame ikkagi veel võistlustele minema. Juba hüpperaja keskmist kiirust kuuldes (4 m/s) ja Ruudi praegust AG konditsiooni arvestades, oli arvata, et täna meil tuvikeseks midagi ei muutu.

Tulemuseks hüpperajalt DSQ (osaliselt juhtimsvea tõttu valis Ruudi sirgest tunnelist väljudes minu juurde tuleku asemel sealsamas lähedal olnud teise tunneliaugu - oleks pidanud koera selles olukorras vähem usaldama ja mitte liikuma ahvatlustunneli suunas). Esimeselt agilityrajalt saime vea, tõrke (mõlemad slaalomis) ja ajaveaga 1. koha ning teiselt agilityrajalt tuli jällegi DSQ (kõrvuti asetsevad takistused: koer valis poomi asemel tunneli). Kontaktid olid enam-vähem.

Põhirõhk läks seekord koera ülesse kütmisele, nii et Ruudi jooksis kiiremini kui Viljandis. Proovisime ka uut lähenemist rajajärgsel premeerimisel, aga Ruudi ei saanud veel päriselt pihta, et mäng võib tulla ka kusagilt mujalt kui minu käest. Rajad olid tegelikult parajalt rasked, nii et ntx hüpperajal sai kogu A2 klassi peale tulemuse kirja vaid 2 koera. Palju oli tahasaatmiseid.

AG võistlus Viljandis, 03.-04.08.2013

Jakobsoni kooli statkal (põrgukatla kuumuses). Kohtunik Bernd Hüppe (AUT).
03.08.2013 AG - DSQ, AG - DSQ.
04.08.2013 AG - 1,65 (1. koht 1/4), AG - DSQ, HY - 5,13 (viiekas + aeg) (3. koht 3/4).

:@

Uimane ja väsinud ma tänagi näin...

AG võistlus Tartus, 21.07.2013

Ülenurme. Kohtunik Zdeněk Spolek (CZ). Ei olnud kerged rajad. Ilm koerale sobilik - jahe. 3xDSQ.

1. AG rajal ilusad kontaktid! DSQ juhtus 3 takistust enne lõppu. Kõige-kõige viimasemal hetkel ostustas koer valida kõrvuti olevatest takistustest tunneli asemel siiski A. Võib-olla siinkohal oleksin suutnud seda vältida teiselt poolt jooksmisega, aga võib-olla ka mitte.

2. AG rajal sooritasin A kontakti uuesti, kuigi kohtunik viga ei näidanud. (Ma ei viitsi enam, no tõepoolest...)

Hüpperajal tuli DSQ teisel takistusel. Oleks pidanud valima esialgse lahenduse (valss), mis oleks meile sobivam ja loomupärsem olnud. Tagantjärele tarkus jällegi.

Kiirus radadel vilets.

... (zzzz)

Foto: Tuuli Kauer

MA AG laager Saaremaal 2013

Kuigi sellel aastal Anne trenniliste ametlikku agilitylaagrit ei toimunud, võtsid aktivistid siiski nõuks kohale minna - suvitada ja värskes õhus agilityt teha. Puhkusteaeg ja suhteliselt vaba ajakava viis selleni, et planeeritud 2,5 päeva asemel suvitasime Saaremaal 3,5 päeva (12.07-15.07). Algselt pidi meid kokku tulema 5-7 trennilist, aga erinevatel põhjustel laagerdusid lõpuks vaid Ruudi, Kusti ja Skip - minikoerte eri. Massi üritasid laupäeva päevases trennis tekitada ka saarlased Monika ja Marika oma borderitega.

Mujuneni, Spoleki ja Tammiksalu rajade läbimine vaheldus liigsöömise, kaardimängu, ujumise, saunatamise ja chillimiste-grillimistega. Kui tuli tahtmine, siis tegime trenni (ka koertevahetusega). Kui tuli tahtmine, siis peesitasime niisama päikese käes... Puhkus! Ilm oli super. Hobu küll korra hirnus Hiiumaal ja hääl see kostus meie maal, aga vihma tuli sellest kõminast vaid üks-kaks piiska. Enamuse ajast paistis kõrvetav päike. 

Kahjuks märkasin alles viimasest ja mitteplaneeritud söömingust pilti teha. Aga söömisega mindi liiale küll, nii et pidama oli raske saada. Saaremaal äsja söögilauast tõusnud, pidi kindlasti juba praami peal midagi hamba alla saama, sest kõht oli tühjaks läinud. Õhtul koju jõudnuna, hakkasin kell pool üksteist endale veel makarone keetma!

Siin väike kokkuvõtte agilityvälistest tegevustest.

Aitäh Annele, kes sellist toredat suvist nädalavahetust koertega meile võimaldas!

AG võistlus Pärnus, 06.07.2013

06.07.2013, Pärnu. Kohtunik Henri Luomala (FIN). 2 aglilityrada, 1 hüpperada. Rajad polnud rasked, aga juhtimine oleks võinud sujuvam olla (ajastus ja liigne takistustesse sissesõitmine). Veidi üllatav oli see, et sellises leitsakus otsustas kohtunik (vähemasti minides) panna teisel agilityrajal maksimum kõrgused.

Esimene agilityrada lõppes meil jällegi A peal. Teisel rajal oli ilus poom, aga A pealt tuli hüppamine. Pärast hetkelist mõttepausi otsustasin rada siiski jätkata, sest poom oli ju korralik (no mida põhjust?!) ja rada ennast oli järele jääänud veel vaid mõned tõkked. See oli viga. Soome kohtunik oli kontaktpindade suhtes liialt leebe. Selgus, et koer oli A kontakti siiski küünega puudutanud ja saime kahjuks "puhta" raja... Jah, kahjuks just seepärast, et kui me kogemata peaksime praeguses seisus A3 kvalifitseeruma, siis väga nõme oleks sellel tasemel võistlustel kontaktide harjutamist jätkata. Oleks pidanud enne võistlust koeral küüned ära lõikama ;) Meile mõjuks hästi kontaktide treenimine võõrastel (väli)platsidel, aga seda teoreetiliselt, sest praktiliselt selleks võimalust pole. Hüpperada kulges nagu eelmiselgi võistlusel - ilma minupoolse keskendumise ja motivatsioonita (jällegi: miks siis üleüldse joosta?!)  Jah, meiltki on küsitud, et noh, kas meistrikateks A3. Tore eesmärk, aga ei ole valmis ei mina ega koer.

 

Naistega

AG võistlus Veskimetsas, 29.06.2013

2 AG rada, 1 hüppekas. Kohtunikuks Lidija Beljajeva (Läti).

Kahe eelmise võistluse kontaktid olidki liiga head, et tõsi olla. Seekordsed AG rajad läksid kõik kontaktide nahka. Koer ei keskendunud absoluutselt. Lihtsalt lahmis. Kolmanda rajana oli kavas hüppekas. Võib-olla poleks tohtinud sellele rajale startidagi. Mõjutasin Ruudit liialt oma paha tujuga. Hüpperajal saime 2 tõrget - slaalomi lõpus (mis tähendas slaalomi uuesti läbimist algusest), ja tahasaatmise tõkkel raja lõpus (minu tujutuse tõttu).

Järgmine takistus on A! :P

Õnnest ja rõõmust pakatav kolmanda koha omanik.

Fotod: Livia Kask

AG võistlus Pärnus, 22.06.2013

22.06.2013 toimus AG võistlus Pärnus Tammistes. Kohtunik Peteris Akimovs (LAT). A2-le oli kavas 2 AG rada. Tulemuseks 2xDSQ. Aga superkontaktid - väga rahul, aga ikka tundub see veel kuidagi uskumatu. Koer jooksis tema kohta igati korralikus tempos, olgugi et ilm oli sigalämbe. Nõrgim lüli olin seekord mina. Häbi. Jäin pimepöördega hiljaks (1. rada) ja jooksin liiga tõkke selga, sest ei usaldanud koera piisavalt (2. rada). Pärast võistlust saatsin koera põrgu, sest niigi oli palav.

Põrgulised

Punaste õhtute purpur

Treeningutes algas eelmisel nädalal suvevaheaeg.
Ees seisab veel mitteametlik laager Saaremaal.

Kontaktid? Kontaktid!

Pühapäevase A-Koera open radade eesmärgiks oli kontrollida koera kontakte võistlustingimustes. Pärast Veskimetsa võistlusi sai nõuks võetud trennis koera ALATI pärast IGA korrektset kontakti KOHESELT premeerida ja alles seejärel rada jätkata. Tahtsin näha, kas sellel strateegial on jumet (trennis jäädakse ju alati kui raudnael ilusasti paigale).

Kohtunikuks Svetlana Zolotnikova. Kavas oli hüpperada ja agilityrada. Rajad oli tegelikult lihtsad ja palju sai joosta. Ruudile selles mõttes sobilikud.

Hüpperajal tegin kahjuks vale arvestuse ja võtte. Tarkus, mis siit kaasa võtsin on see, et mitte üle mõelda, vaid asju talupoja mõistusega lahendada. Muus osas oli korras.

Agilityraja ehitamist jälgides tabas ming väikene pettumus: rajal on ainult A, ei poomi, ei kiike. Aga no see-eest sai A'd ületada kahle korral: alguses ja lõpus. Ei oska arvata, kas see oli minu eesmärki arvestades nüüd hea või halb, koerale üllatav või mitte, kuid tulemuseks olid korrektsed 2on2off kontaktid! Selle üle oli hea meel - jälle  edusamm edasi.  Ülejäänud raja läbimine jättis paaris kohas soovida, aga olgu see sedapuhku andestatav ilusate kontaktide pärast :)

Viinamarjad on magusad

Juhuse tahtel avanes mul võimalus teisipäevases AG trennis jooksutada kahte russellit. 

Oi, kui mõnus on kiire koeraga kimada! Pure fun! Kõik keerutamised olid tihedad, kiired ja täpsed. Ja korduseid võid sooritada mustmiljon. Ei pea nahast välja pugema ja rajal pidevalt üliülevoolvalt koera kiitma või palli piiksutama. 

Tahaks endale ka sellist.

p.s. Kusti on lisaks kõigele muule nüüd ka SK kunn! Palju õnne, Kustas! Sa oled tõeline tegija!

Õhtupäike Lool

Lehmad rihma otsas

Põgeneme!

AG võistlused 25.-26.05.2013

A-Koera võistlused Tallinnas Veskimetsa Ratsakeskuses. Kohtnik Anne Tammiksalu.

25.05.2013

A2 agilityrajad. 2xDSQ. Esimesel rajal minu juhtimsvead (liigse kontrollimise tõttu mitte õigeaegsed käsud ja positsioonid). Teisel rajal kontaktid, aga ka minu juhtimisvead sarnased esimesel rajal tehtule.

Tulemused tulemusteks. See oli meil sel aastal esimene kord õues joosta ja esimene kord joosta pikemat rada pärast motivatsioonitrenne. Ei tea, kas viimastest on kasu olnud või mis, aga Ruudi jooksis seekord juba peaaegu, et omas tempos. Selles suhtes olen Ruudiga väga rahul!  Ja seetõttu võib võistlust igati kordaläinuks lugeda. Teda ei häirinud isegi need korduvad ekitamised slaalomisse sisenemisel. Oli nõus uuesti ja uuesti elementi sooritama ning jätkas ka rada normaalselt. Kontaktiprobleemide vastu ei näi muidugi rohtu olevat. Joppamise asi. A2 forever, aga mul pole selle vastu midagi :)

Rajad ise olid muidu väga kerged. Peaaegu nagu motivatsioonirajad :)

Mõlema päeva rajad:

Lapsed ja koerad ehk tähelepanekuid raja äärest:

Lapse koht

Koera koht

Metsaskäigule ja ujumisele järgnes õhtupoolikul veel TAKO üldkoosolek. Ei tea, kas homseks üldse AG looma jätkub. Väss.

Juhatuse süles sooja kohta otsimas

26.05.2013

Täna oli ilm pilves ja iga hetk seadis sajule. Temperatuuri mõttes aga sobilik koertele. 1. raja saime läbitud kuiva jalaga, aga enne teist rada tuli sahmakas vihma. Hea, et joostes otseselt ei sadanud.  

Kavas oli agility- ja hüpperada. Agilityrajal muutusteta ehk kontaktid. Hüpperada alustasime tempokalt, aga tunnelite läbimised millegipärast venisid kui teod. Kuigi raja keskmiseks ajaks määratud 3,8 oleks meile pidanud küll jõukohane olema, siis mitte veel seekord. Põhjuseid võib alati kuhjaga leida, aga eks eilne päev oli Ruudile oma märgi jätnud. Hüpperajalt siis ajaveaga teine koht. Rajad olid raskemad kui eile, aga siiski mõnusad.

Loomulikult vaatasime ära ka RV rajad. Järjekordne full time agilitynädalavahetus.

Kustas

Mis tahad?

Kahepäeva kokkuvõte. Tore, et koera motivatisoon ja tahe tundub taastumas olevat! Looma päris maha veel ei kanna. Kontaktide suhtes oleks vaja proovida mingit uut strateegiat. Samuti peaks enne võistlusrada konkreetselt enesele teadvustama, mida teha, kui koer kontaktil 2on2off ei tee või kontakti üle hüppab. Korrata või jätkata rada, aga mitte jääda keset rada selle üle lihtsalt imestama ja pead vangutama.

Kuna vanuse tõustes inimese häbitunne väheneb, siis ilmselt võib meid edaspidigi agilityplatsidelt leida.