![]() |
| From Blogi pildid |
teisipäev, september 07, 2010
pühapäev, august 01, 2010
Pühapäev, 1. august 2010
Ruudil oli täna väga seltskondlik päev. Hommik algas taaskohtumisega Toru taksiga, kellega möllati päris korralikult ringi. Järgmisena külastas Ruudi samuti juba tuttavat jahikoera - Jämtlandi põdrakoera Timmu (5-kuune). Soojad suhted olid säilinud: ei tahtnud ega tahtnud see mäng lõppeda. Keel vestil, aga kellel oleks siis mahti juua või puhata. Ruudi ja Tim hakkavad ilmselt ka tulevikus üksteiselt mõõtu võtma, aga seda juba siis teisel alal - järelotsingus. Vähemalt selline on praegune plaan.
Täna algas tuvijaht. Autoga sõites näeb põldudel palju kaelustuvisid, aga nemad pole nii lihtsasti kättesaadavad kui ntx pardid või haned. Peab varitusjahti proovima.
(click on the photo to see the full album)
Täna algas tuvijaht. Autoga sõites näeb põldudel palju kaelustuvisid, aga nemad pole nii lihtsasti kättesaadavad kui ntx pardid või haned. Peab varitusjahti proovima.
(click on the photo to see the full album)
Verejälg 2/2
Teine hommik algas eelmisel päeval mahapandud radadele minekuga. Radu proovisid 3 Norra põdrakoera, 1 JRT ja Hannoveri verekoer, kes juba sellel alal töötab.
Kõik koerad näitasid, et nina töötab neil väga hästi. Kuna norrakad olid juba nö "vanad jahimehed" ja looma lõhn ning selle ajamine oli neile tuttav, siis nad umbes teadsid, mida nad tegema peavad. Kahel rajal sai eksitavaks faktoriks mingi looma lõhn, kes ilmselt öö jooksul oli sellest rajast üle läinud. Ka püüdsid nad lõhna tunda õhust (kohtades, kus oli maas tükke), mis on ajukoera töö. 7-kuune Ruudi, ehk noorim osaleja, tundis küll väga elavat huvi maast leitud lõhna vastu, aga saatuslikuks sai rihma pikkus. Me ei saanud tegelikult teada, mida Ruudi oleks suutnud. Meil oli kaasas ainult lühike rihm. Järelotsingu puhul on väga oluline rihm ja selle pikkus. Kui on liialt lühike rihm, siis esiteks hakkab juht paratamatult koera liialt kontrollima, teiseks on inimese lõhn nii koerale liiga lähedal. Kui aga koer rihmast vabastada, peab ta õige töö kõrvalt, ehk jälje ajamise kõrvalt, ka pidevalt koerajuhti jälgima. Aga koer peab teadma, et juht on olemas ja tema saab keskenduda ainult verejäljele. Rihm on kui närvikiud koera ja koerajuhi vahel. Ilma rihmata pole järelotsimistöö, olgugi et koer võib kuuletuda juhile ja jookse lihtsalt minema. Rihma pikkus võiks olla 10-15 meetrit.
Mõningad nupukesed:
Lühikokkuvõtteks, tegemist oli informatiivse koolitusega, mis tekitas huvi ja andis praktilisi näpunäiteid verejälje ajamise õpetamise vastu oma koerale. Järelotsing on väga raske (õigete võttetega treeningud) ja ka ohtlik ala haavatud looma ettearvamatu käitumise tõttu.
(click on the photo to see the full album)
Kõik koerad näitasid, et nina töötab neil väga hästi. Kuna norrakad olid juba nö "vanad jahimehed" ja looma lõhn ning selle ajamine oli neile tuttav, siis nad umbes teadsid, mida nad tegema peavad. Kahel rajal sai eksitavaks faktoriks mingi looma lõhn, kes ilmselt öö jooksul oli sellest rajast üle läinud. Ka püüdsid nad lõhna tunda õhust (kohtades, kus oli maas tükke), mis on ajukoera töö. 7-kuune Ruudi, ehk noorim osaleja, tundis küll väga elavat huvi maast leitud lõhna vastu, aga saatuslikuks sai rihma pikkus. Me ei saanud tegelikult teada, mida Ruudi oleks suutnud. Meil oli kaasas ainult lühike rihm. Järelotsingu puhul on väga oluline rihm ja selle pikkus. Kui on liialt lühike rihm, siis esiteks hakkab juht paratamatult koera liialt kontrollima, teiseks on inimese lõhn nii koerale liiga lähedal. Kui aga koer rihmast vabastada, peab ta õige töö kõrvalt, ehk jälje ajamise kõrvalt, ka pidevalt koerajuhti jälgima. Aga koer peab teadma, et juht on olemas ja tema saab keskenduda ainult verejäljele. Rihm on kui närvikiud koera ja koerajuhi vahel. Ilma rihmata pole järelotsimistöö, olgugi et koer võib kuuletuda juhile ja jookse lihtsalt minema. Rihma pikkus võiks olla 10-15 meetrit.
Mõningad nupukesed:
- Parim aeg on "külma" jälje trenniks hommikul kui kaste pole päris ära kuivanud (aga mitte kaste tippajal)
Rihm peab olema selline, mis ei jää okste taha kinni (libsev) ja vähemalt 10-15 meetrit pikk: - Treeningu alguses pane koer ootama. Mine uuri raja alguspunkti. Tule koera juurde tagasi ja minge alles siis koos rajale (mitte kutsuda koera enda juurde alguspunkti!).
- Koerale markeerimise õpetamine: kui koer leiab looma tüki, anda käsk "istu" ja seejärel maius enda käest.
- NB! "Külma" jälje treeninguks peab jälg olema VÄHEMALT 4 tundi vana.
- Lihtsam on kui järelotsingukoer on suhteliselt rahuliku iseloomuga. Ntx Hannoveri verekoer on täielik flegmaatik :)
- Kutsika esimesed treeningud:
- Õhtul lasta koeral nuustada mõnd looma sisikonna tükki. Seejärel teha sellega maha jälg (alguses 10-20 meetrit). Hommikul viia kutsikas rajale. Kui koer jõuab lõppu, siia kiita teda ohtralt ja maiust anda.
- Kutsikat harjutada maast madalast veega: tihti läheb jälg läbi vee ja koer ei tohi vett karta.
- Oluline on ka ootamise õpetamine. Koerajuht peab kõigepealt ju olukorraga tutvuma: mis loomaga on tegu, kuhu on looma lastud (laskmiskohalt letud tükkide uurimine, lisaks jahimehe ütlustele) jne. Seni peab koer rahulikult ootama.
- Treening peab olema koerale mänguline ja ei tohi muutuda rutiinseks.
Lühikokkuvõtteks, tegemist oli informatiivse koolitusega, mis tekitas huvi ja andis praktilisi näpunäiteid verejälje ajamise õpetamise vastu oma koerale. Järelotsing on väga raske (õigete võttetega treeningud) ja ka ohtlik ala haavatud looma ettearvamatu käitumise tõttu.
(click on the photo to see the full album)
Labels:
Hunting
reede, juuli 30, 2010
Verejälg 1/2
Täna tehti Rannus algust 2-päevase koolitusega "Kutsikast verejäljekoeraks!", mille korraldajaks on Eesti Jahikoerte Tõuühing. Koolitajaks Horst Müller (Schweißhundestation) Saksamaalt. Ta on endine kriminaalpolitseinik, kes on tegelenud koertega väga kaua, aga mitte ametialaselt. Esimene päev oli pigem teoreetilist laadi, teine praktiline (koertega jälje ajamine, mis sai esimesel päeval maha pandud). Kuigi peamiselt räägiti spetsiaalsetest verekoera tõugudest, Baieri verekoerast ja Hannoveri verekoerast, on ka teiste tõugude õpetamise ja kasutamise põhimõtted samad.
Milleks teostada järelotsingut? Ühest küljest jahisaagi kättesaamiseks ja teisest küljest, et loomad ei jääks piinlema. Koerajuht peab tegema kõik, et loom ei kannataks – teisel kohal on saagi saamine – see peab olema iga jahimehe sisemine sund.
Mõningad nupukesed:
Hannoveri verekoer Riko

Loengu toimumise koht: Rannu jahimaja


Saksa õpetaja, Eesti õpilane

Spetsiaalsed jäljesaapad

Jälje mahapanek homseks


Veel ühe jälje mahapanek homseks



Vaata, siga läheb! :)
Milleks teostada järelotsingut? Ühest küljest jahisaagi kättesaamiseks ja teisest küljest, et loomad ei jääks piinlema. Koerajuht peab tegema kõik, et loom ei kannataks – teisel kohal on saagi saamine – see peab olema iga jahimehe sisemine sund.
Mõningad nupukesed:
- On olemas eraldi verekoerad, mis on koolitatud ja kasvatatud verejälje ajamiseks ehk järelotsimiseks. See ei tähenda, et ka teised tõud seda teha ei saaks.
- Verejäljekoer peaks tegema ainult verejäljekoera tööd. Teda ei tohiks kasutada ajukoerana. Ajus peab koer teistmoodi töötama: haistma õhust terve looma lõhna. Lasu tabamisel muutub looma keha keemia – adrenaliin, pisarad. Veri võib loomal kinni jääda, aga hea järelotsingukoer on see, kes muude lõhnade järgi tunneb haavatud looma ära. Verejäljekoeral on vaja ajada "külma" jälge, ajukoer ajab aga "sooja" jälge. Ühel päeval ühe, teisel päeval teistmoodi jälje ajamine võib koera segadusse viia. Sellisest koerast ei saa tipp-spetsialistist järelotsijat. Muud alad (koerasport, SK jne) verejäljekoeraks olemist ei sega. (Eestlane: kui oskad ainult ühte asja, siis "oled loll kui teaduste kandidaat". Sakslane aga rõhub just spetsialiseerumisele :)).
- Koerajuhi varustusest:
- Märklindid, millega märkida kohti, kus koerajuht nägi jälge ja raja märgistamiseks. Koolitaja ise kasutab mitut värvi linte: üks vere jaoks (punane) ja teine üle tee minemise märkimiseks (kollane). Lõpuks märgistab ta ka lühima tee ulukist tee äärde.
- Relvaks on lühikene karabiin kõige parem – tavaline sileraudne on liiga hea relv. Toru ots tuleks kleeplindiga kinni katta – lasta saab ka kinnikaetud toruga.
- Tääk peaks olema karabiini küljes, juhuks kui uluk ründab, muidu võib lähedalt kogemata koera maha lasta.
- Laskemoon – spetsiaalne laskemoon, mille kuul ei killustu. Täismantel, mis ei killustuks.
- Pikk nuga.
- Usalda koera, ära juhi teda omast arust õige raja peale.
- Jahimehed rikuvad tihti raja alguse ära, kuna tallavad selle alguses.Koerajuht peaks sel juhul minema tiiruga sellest kohast mööda ja alustama puutumata raja pealt.
- Kutsikaga alustamine:
- Kutsikat võib õpetama hakata nii varakult kui võimalik.
- Õhtuti anda koerale nuusutada uluki sisikonna osa, millega tõmmatakse seejärel maha väike rada. Hommikul lasta kutsikas selle raja peale nuuskima. Alguses 10 m, 20 m jne. Iga kord on lõpus maius. Maiust võib anda ka siis kui koer on leidnud raja peal nö lamamisaseme ja ta jääb sinna kauemaks nuuskima.
- Treenida koera kõige rohkem kaks korda nädalas.
- Koera ei tohi jälje peal mittemingil juhul juhtida nö oma äranägemise jälgi. Koer peabki tegema alguses vigu ei õppida.
- Noore koera puhul on veel oluline, et kaelarihm oleks selline, mis tirimisel ei tõmbaks koeral nina maast ülesse.
- Treeningul kasutatav veri ja looma jalg peaks olema samalt liigilt ja võiks olla samalt isendilt. (vahendite sügavkülmutamine ei riku neid).
- Treenima ei pea tühja kõhuga koeraga.
Hannoveri verekoer Riko
Loengu toimumise koht: Rannu jahimaja
Saksa õpetaja, Eesti õpilane
Spetsiaalsed jäljesaapad
Jälje mahapanek homseks
Veel ühe jälje mahapanek homseks
Vaata, siga läheb! :)
Labels:
Hunting
esmaspäev, juuli 26, 2010
pühapäev, juuli 25, 2010
Tige tikker ehk taimetoitlasest Rutšik
Ruudi suvehitt - karusmarjad. Royal Canin ega muud krõbinad ei lähe suvel ilma jogurtita üldse peale. Süüa kõlbavad vaid ristiku- ja võililletutid ning tikrid (eriline lemmik). Isegi naaberaia põõsad on puhtaks tehtud.
Aga pole head ilma halvata. Põõsas nuuskimise tagajärjed ilutsevad Ruudil nina peal.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
Aga pole head ilma halvata. Põõsas nuuskimise tagajärjed ilutsevad Ruudil nina peal.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
neljapäev, juuli 22, 2010
Wildlife is dangerous
According to Estonian national media, one chiuaua puppy was taken away by a Gull while walking along the beach. I hope Ruudi is big enough to resist these threats. Our boy will be "the bear killer".
kolmapäev, juuli 21, 2010
teisipäev, juuli 20, 2010
pühapäev, juuli 18, 2010
Maamõnud
- Õine kohtumine siiliga.

- Kui see kass on nii vastik ja kuri, et minguga mängida ei taha, siis mina lõhun kättemaksuks ära tema mänguasja.
laupäev, juuli 17, 2010
Social life through mobile eye
- Männiku, Pääsküla raba. Peaasi, et pulk oleks ALATI suus! Peaasi, et vette saaks... kasvõi sopa sisse.
.jpg)
.jpg)
.jpg)
- Lapsed meelivad Ruudile, sest nad viitsivad temaga pidevalt jamada.
.jpg)
.jpg)
- Kaevan, kus tahan, nii kaua tahan, nii sügavale kui tahan.
.jpg)
.jpg)

- Tööl. Oleks mul ka selline töö nagu Ruudil: mängin, mängin, mängin, siiberdan kabinetide vahel ja vaatan, kus on inimesi, kes mind lõbustaks ja siis kui sellest "tööst" väsin, puhkan veidi ja siis "töötan" edasi.



- Minek. Ruudi alias kaia kanepi läheb ja toob...
.jpg)
- ...selle tennispalli veest välja. Tulek.
.jpg)
- Too.
- Mängud tunnelitega.
Nüüdsest loen postituste võlad arveldatuks kui juhuslikult midagi ekstra ei meenu.
Tellimine:
Postitused (Atom)

.jpg)
.jpg)
.jpg)