Urujaht

Eelmine nädalavahetus sai Ruudi esimest korda osa urujahist. Ruudi oli väga tubli. Kuigi otseselt tema eest looma kätte ei saanud, töötas ta urus mehiselt. Probleeme pole ei urgu minekuga ega haukumisega, võib-olla ehk püsivusest jäi veidi puudu, mis pidigi algajale koera tüüpiline olema.
Koos taks Lenniga, kellel oli juba kolmas urujahihooaeg käsil, saadi kätte neli kährikut ja Ruudi ajas ka ühele mägrale tuule alla, keda seekord päris kätte ei õnnestund küll saada, aga hea on teada, et Ruudil pole kartust ka suurema ja vihasema looma ees.
Tänuväärne vidin on ururadar. Lenni asukoht oli seetõttu kergesti ja kiirelt tuvastatav. Ruudi lokaliseerimiseks pidi kasutama arhailisemaid meetode nagu kõrv vastu maad kuulatamine. Tulevikus peaks taolise tehnika kindlasti ka Ruudile muretsema.

Tähelepanekud urujahist minu vaatevinklist:
* erinevad loomaliigid jagavad ühist urutaristut (meenub Joel Steinfeldti poolt kuulsaks lauldud lugu "Mägra maja")
* ururadaril on piiksuv helisignaal (russell maa all ja piiks maa peal - wtf?)
* urujahil on koguaeg põnev ja action käib väikese maa-ala peal
* kährikud tõmmatakse urust välja trossi abil (nagadega tross keerutatakse kähriku karvadesse ja voila).