Las võõrliigid möllavad!

http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/hadaolukorrad/sak/:

Sigade Aafrika katku tõkestamiseks on Keskkonnaameti peadirektor oma 30.09.2014.a käskkirjaga nr 1-4.1/14/438 "Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil" ja 15.12.2014.a käskkirjaga nr 1-4.1/14/522 "Keskkonnaameti peadirektori 30. septembri 2014 käskkirja nr 1-4.1/14/438 „Tauditõrjemeetmete rakendamine sigade aafrika katku tõkestamiseks metssigade populatsioonis Eesti Vabariigi territooriumil“ muutmine" otsustanud muuhulgas järgmist:  

/.../

2. Keelustan ajujahi ja jahi jahikoertega (va koprajaht FCI 3. ja 4. rühma kuuluvate jahikoertega ning haavatud uluki otsimine lõastatud jahikoertega) Eesti Vabariigi territooriumil tsooni II kuuluvate omavalitsuste territooriumil keelustamise kehtetuks tunnistamiseni. (Kehtiv alates 01.01.2015)

Küsimus, miks on tehtud erand koprajahile ja mitte urujahile? Kuidas urujaht koeraga rohkem loomi/sigu liikvele ajab kui koprajaht? Ja-jah, koprad teevad kahju loodusele oma tammide ehitamisega, aga kährik kui võõrliik võib vohada ja haigusi levitada, ntx kärntõbe? Kui aga teemaks kähriku kasutamine kunsturus, siis viibutatakse näppu, et oi-oi, võõrliik ja on kehtatatud karmid nõuded tema pidamiseks — issand jumal, võib teine muidu vabasse loodusse põgeneda ja meie ökosüsteemi kahjustada! Mnjaa... 

Urujaht on tõepoolest niššijaht, aga võiks ikka veidi laiemalt mõelda kui seadusi/määruseid tehakse. 

Parandame siis nii kaua haavu.
You're in the army now, ouoo need sinu armid näol.

Uuel aastal uue hooga kährikuid jahtima

Tõbi tõveks, jaht ei jää pidamata.

Mõned päevad koridori isolatsiooni mõjus Ruudile murdvalt hästi. Kogunenud jõudu/viha? :) sai tunda kährik, kes Ruudi hammaste läbi oma eluga hüvasti pidi jätma.

Aastalõpu urujaht

Kuna urujaht ei ole väga ühemehejaht, siis tervise või muudel põhjustel nõrgenenud ja hõrenenud brigaadi tõttu on jahikordi sel hooajal samuti hõredamalt ning jahipäevad pigem lühikesed, paari lihtsama uru läbikontrollimistega. 

Aastalõpujahil osutus üks kontrollitav urg tühjaks, teises elutsesid mägrad koos sfinkskährikuga, kes kinni võeti ja elimineeriti. See elukas oli aga oma elu lõpuminutitel väga helde ja puistas enda seljas elavate loomakestega ka koera üle.

Paaride aastalõpu agilityvõistlus, 27.12

Ruudi hüppekal, Kusti agilityrajal. Eesmärk joosta, arvatav tulemus DSQ-d. Aga piirdusime kamba peale kahe raja kokkuvõttes 3 veaga, mis andis 34 paari hulgas isegi 8 koha :D. Kohtunikuks oli Sveta. Korraldajaks TAKO.

Meil Ruudiga puudub rajal ikka veel see õige teineteise tunnetus... Trenn üks kord nädalas on selle ülesleidmiseks kahjuks liiga vähe. Ja uuel aastal tuleb nendessegi vähestesse kordadesse paus sisse :S.

Häid pühi!

5

Mees parimates aastates

Keelatud viljad

...on ikka kõige magusamad.

Süüa antakse ka ainult koerakrõbinaid

Koerale ON vaja uut pesa

Urujahil koos welshiga

Pühapäev on urujahipäev.

Täna oli käppa proovimas ja eksamiks valmistumas ka noor isane welshi terjer Rufus.

Saagiks saadi paar kährikut, märgati ka mäkrasid. Poistel õnnestus ka rebane urust välja ajada, aga seekord tal vedas – kaval loom eeldab jahimehelt pioneeriliku valmisolekut, aga kui sellest jääb vajaka, lipsab ta kerge vaevaga minema.

Ruudi nägi pärast jahipäeva õudne välja. Silmad olid tuhkkuivast liivast tugevalt paistes ja punased ning põhimõtteliselt hoidis ta neid kinni. Ilmselt ei tahtnud last ära hirmutada.

Pundunud silmega bomš

Open Season 2014

See aasta tuli teisiti. Ruudi pidi üksi hakkama saama ja mina pidin üksi hakkama saama. Aga kõik läks sellegipoolest edukalt.

JRT mitteametlikud agility meistrivõistlused 2014

Esmakordselt Eestis peeti laupäeval, 29. novembril, tõuühingu eestvedamisel JRT mitteametlikud agility meistrivõistlused. Seega avanes meil suurepärane võimalus joosta täispikki radasid mitteametlikult. Kohtunikuks Inga Järv. Väga mõnusad rajad olid ja meie eesmärk lihtsalt joosta. Saime küll diskvallid, aga Ruts oli väga hakkamist täis ja seepärast fun it is! Märgin veel kroonika huvides, et see oli meil Ruudiga esmakordne võistlus /ülepaltsi rada koduses trenninghallis.

Hää eelsoojendus pühapäevaseks urujahihooaja avapauguks.

Foto: Martti Vaidla

Ikea

Kui Küpsisel on diivan, siis miks mitte Ruudile jõuludeks selline riistapuu? ;)

Obedience exercises

Lying in a group

Vabalt! Rivitult!

Onu Tomi onnike

AG võistlused Viljandis, 06.09-07.09.2014

Panen kroonika mõttes kirja.

Laupäeval OPEN rajad (kohtunik Inga Järv). Pühapäeval tunnelid (kohtunik Marje Piiroja).

Vananaistesuvi: päikesepaisteline, +20 kraadi.

Eesmärgiks saada parem tunnetus, harjutada slaalomit võistlusolukorras, hoida meeleolu. Kontaktidega ei oska (või hetkel väga ei mõtle selle peale) nagunii midagi ette võtta.

Mõlemal OPEN rajal slaalomisse sisenemise vead. Agility rajal poomikontakti ülehüppamine täpselt enne kontaktpinda! Selline tunne, et koer saab elektrilöögi kui seda puudutaks! A-kontakt oli jooksukontakt. Kahe raja kokkuvõttes III koht. Rajad ise muidu mõnusad joosta.

Tunnelites agilityrajal slaalomisse sisenemine korrektne, aga Ruudi tuli paar pulka varem välja. Sooritasime slaalomi uuesti. Poomi tuli sel rajal võtta 2 korda. Esimesel korral hüppas üle. Viisin koera tagasi kontktile. Järgmisel korral ta isegi hetkeks seisatas. Sellel rajal kaotasin koera mitmes kohas ära. Olla olnud lohakas oma juhtimises. Tunnelite rada õnnestus sooritada, kuigi nii mõnegi kohapeal jubedate kaartega või koera imestusega, sest vusserdasin ise juhtimisvõtetega, st juhtimatusevõtetega. Tunnetus pole veel tagasi tulnud.

Koera meeleolu üle väga ei kurda.

AG võistlused Luigel 31.08

Arvestades meie mõelema mittetreenitust ja Jõulumäe võistlusel kogetut, siis amelikele radadele pole meil veel asja. Nii saigi otsustatud, et Luigel osaleme ainult mitteametlikel radadel. Pole mõtet neid DSQ'sid raamatusse korjata kui pole korraliku koera- ja rajatunnetust ning mitmed elemendid vajavad harjutamist.

Sveta rajad on alati olnud mõnusad joosta, nii ka seekordsed OPEN'i omad. Tulemuseks olid küll disklahvid, aga Ruts oli tubli ja litsus joosta ning hoopis mina olen see, kes peab endale tuhka pähe raputama, et koera korralikult ei jälginud/kontrollinud ja hilinesin võtetega.