AG võistlused 25.-26.05.2013

A-Koera võistlused Tallinnas Veskimetsa Ratsakeskuses. Kohtnik Anne Tammiksalu.

25.05.2013

A2 agilityrajad. 2xDSQ. Esimesel rajal minu juhtimsvead (liigse kontrollimise tõttu mitte õigeaegsed käsud ja positsioonid). Teisel rajal kontaktid, aga ka minu juhtimisvead sarnased esimesel rajal tehtule.

Tulemused tulemusteks. See oli meil sel aastal esimene kord õues joosta ja esimene kord joosta pikemat rada pärast motivatsioonitrenne. Ei tea, kas viimastest on kasu olnud või mis, aga Ruudi jooksis seekord juba peaaegu, et omas tempos. Selles suhtes olen Ruudiga väga rahul!  Ja seetõttu võib võistlust igati kordaläinuks lugeda. Teda ei häirinud isegi need korduvad ekitamised slaalomisse sisenemisel. Oli nõus uuesti ja uuesti elementi sooritama ning jätkas ka rada normaalselt. Kontaktiprobleemide vastu ei näi muidugi rohtu olevat. Joppamise asi. A2 forever, aga mul pole selle vastu midagi :)

Rajad ise olid muidu väga kerged. Peaaegu nagu motivatsioonirajad :)

Mõlema päeva rajad:

Lapsed ja koerad ehk tähelepanekuid raja äärest:

Lapse koht

Koera koht

Metsaskäigule ja ujumisele järgnes õhtupoolikul veel TAKO üldkoosolek. Ei tea, kas homseks üldse AG looma jätkub. Väss.

Juhatuse süles sooja kohta otsimas

26.05.2013

Täna oli ilm pilves ja iga hetk seadis sajule. Temperatuuri mõttes aga sobilik koertele. 1. raja saime läbitud kuiva jalaga, aga enne teist rada tuli sahmakas vihma. Hea, et joostes otseselt ei sadanud.  

Kavas oli agility- ja hüpperada. Agilityrajal muutusteta ehk kontaktid. Hüpperada alustasime tempokalt, aga tunnelite läbimised millegipärast venisid kui teod. Kuigi raja keskmiseks ajaks määratud 3,8 oleks meile pidanud küll jõukohane olema, siis mitte veel seekord. Põhjuseid võib alati kuhjaga leida, aga eks eilne päev oli Ruudile oma märgi jätnud. Hüpperajalt siis ajaveaga teine koht. Rajad olid raskemad kui eile, aga siiski mõnusad.

Loomulikult vaatasime ära ka RV rajad. Järjekordne full time agilitynädalavahetus.

Kustas

Mis tahad?

Kahepäeva kokkuvõte. Tore, et koera motivatisoon ja tahe tundub taastumas olevat! Looma päris maha veel ei kanna. Kontaktide suhtes oleks vaja proovida mingit uut strateegiat. Samuti peaks enne võistlusrada konkreetselt enesele teadvustama, mida teha, kui koer kontaktil 2on2off ei tee või kontakti üle hüppab. Korrata või jätkata rada, aga mitte jääda keset rada selle üle lihtsalt imestama ja pead vangutama.

Kuna vanuse tõustes inimese häbitunne väheneb, siis ilmselt võib meid edaspidigi agilityplatsidelt leida. 

Russellite Kevadpäev 2013

Pühapäeval, 19. mail, toimus traditsiooniline EJRTÜ korraldatud russellite kevadpäev. Minu arvates on tegemist russellite aastasündmusega, millest ilmtingimata tuleb osa võtta. Lihtsalt superlahe on näha koos nii palju russelleid!

Seekord koguneti Tallinna külje all Kangru külas männimetsas.

Arvestades pühapäevast ilma, võiks seekordset üritust nimetada lausa russellite suvepäevaks, sest õhutemperatuur küündis 26-27 soojakraadini. Õues oli totaalne leitsak! Lisaks välisele kuumusele köeti koerad seespidiselt ülesse jänesejooksuga nagu tavapäraselt. Teist aastat järjest oli kavas populaarust koguv viinerivise ja esmakordselt ka mäkkejooks. Ruudil, kes oli jõudnud juba enne esimese võistluse algust pärast karvatuusti nägemist end vahtu ajada, õnnestus kõigil kolmel alal napsata isaste täiskasvanud koerte hulgas esikoht. Nüüd on, mida koerale ja endale selga panna. Samuti saab Royali fänn Ruudi ära proovida ka nende uudistoote JRT'le.

Rohkem statistikat ürituse kohta leiab EJRTÜ kodulehelt.

Siin väike läbilõige pühapäevastest tegemistest Ruudi ja Kusti silmade läbi.

"Maas, palava päeva käes maas. Ei au ega häbi, no mitte üks raas..."

Vaated

Ka koerte hulgas on erinevad vaated elule. Vaskpoolsed ja parempoolsed.
Ruudi,  Kusti ja Skipper pärast AG trenni põllu peal hängimas ja kivi peal chillimas.

Minu trenn või sinu trenn? Või meie trenn?

Mis on agility eesmärk? Pakkuda koerale ja koerajuhile võimalust arendada omavahelist koostööd ning tunda sellest rõõmu. Aga mis on tarvilik tingimus agilityga tegelemiseks? Ennekõike peab olema mõlemapoolne soov ja tahtmine. It takes two to tango. Alles seejärel saame rääkida tehnikatest ja võtetest, mis on piisavad tingimused, et agilityga edukalt hakkama saada.

Mis on agility treeningute mõte? Õppida tunnetama/lugema oma koera, õpetada koerale selgeks erinevate takistuste sooritamine, õppida erinevaid tehnikaid ja lihvida juba omandatud võtteid eriolukordades, omandada teadmisi/kogemusi langetamaks adekvaatseid otsuseid võistlusrajal jne.

Treeningud ja harjutamine on piisavate tingimuste täitmise poole püüdlemine. Aga kui tarvilikud tingimused  pole täidetud, siis on see tegevus juba eos hukule määratud.  

On ilmnenud, et tarvilike tingimuste esialgne olemasolu ei taga nende jätkusuutlikust ja järjepidevust, vaid need on ajas muutuvad. Kuid seda on nende kehtivuse hetkel raske usukuda ja ette ennustada.

Tarvilike tingimuste puudumine kadumise tagajärjel tekitab nende otsimisüritustel emotsionaalsel tasemel nõiaringi. Teoreetiline variant on need tingimused uuesti kusagilt ülesse leida, kuid teadmatus nende taasleidmise võimalikkusest ja pidev otsene negatiivne tagasiside koera poolt ei ole edasiviivaks jõuks lahenduse leidmisel, vaid vastupidi.

MOTT.

Miks ma trennis käin? Ei tea, ilmselt isu vastupidiselt südamele ei ole veel täis saanud.

Miks Ruudi trennis käib? Seda ei jõua Ruudi ise ka ära imestada. Kehitab vaid õlgu: "Oh, seda inimeselooma!"

84. Suurjooks ümber Viljandi järve

Sellal kui teised terjerid ja muidu koerad 1. mail agilityt jooksid, oli Ruudi sunnitud hoopistükis minuga ümber Viljandi järve kepikõndi harrastama.

Eks ebasportlik eluviis ja samuti aeg on oma töö teinud, nii et jooksmise asemel oli mul seekord mõistlik valida juba kepikõnd. Aga oi, kui rahule ma jäin! Käimine ei väsita! Mõnus chill oli terve see 12 km. Täielik nauding oli kõndida nii ilusa päikesepaistelise ilmaga. Või ehk tuleb kergema sammu eest tänada veokoer Ruudit? :P

Tuginedes interneti instruktaažile, sai ka kepi käepide eelnevalt prosecco kaasabil ära parandatud. Töö kiire ja korralik. 

Fix

Kepi purunemise peasüüdlane sai "karistuseks" minuga see 12 km kaasa teha. Algselt planeeritud eesmärk läbida rada alla kahe tunni sai mõni päev enne starti olude sunnil uue väärtuse - 1:32. Esmapilgul tundus see suht kättesaamatu, sest aastal 2008 sai joostes sama maa läbitud alla tund kümne - kas tõesti käies jõuan kohale ainult 20 minutit hiljem? See oli väljakutse, mis lõppes lootuspäraselt. Tehtud!

Kui mina tunnetasin rajal pingutust, siis koera jaoks polnud see maa mitte midagi ja koju jõudes võeti esimese asjana pall: "Noh? Nüüd on minu kord! Hakkame kohe palli mängima!" Jah, ega russell muidugi mingi puudel ka pole.

Mälumängurid stardis

Meil on aega veel

Käime ikka ühte sammu

Huntaugu tõus alga!

Finish. Koostöös peitub jõud.

Russelli omanik pildistab ikka russellit                               Foto: Tiit Blaat

1:31:27

Üks väike Ruts oli rannas maas...

...keset merekarpe ja adru.

Sellal kui teised end SK's proovile panid, hängis Ruudi lihtsalt niisama ringi.

Aur... võimas aur... Stromka aurab minema?

Annede agility 20.-21.04.2013

Mis saab siis kui on olnud 6,5 kuu pikkune treeningpaus ja seejärel vaid 6 korda trenni tehtud?

Ebaloogiline vastus oleks: siis tuleb kribinal-krabinal võistlema minna.

Aga just nii ma otsustasin. Oleks natuke nadi olnud sellist võimalust mitte kasutada - kohtunikeks Anne Savioja ja Anne Tammiksalu.

Viimase sekundini kahtlesin, kas see on ikka adekvaatne tegu, mida ma teen. Kuid nüüd tagantjärele targutades võiks mõnes mõttes isegi öelda, et oli siiski kasulik võistlustreening. Sain väga palju infot nii Ruudi kui enda olukorra kohta. Tekkis nagu terviklikum pilt. On mida seedida.

Mida saaks muuta:

• Minu juhimine. No mitte midagi ei mäleta. Rajad tundusid õudus kuubis raskusega - no ei oska lahendada. Selline paisu taga kinniolemise tunne: peaks nagu midagi mäletama või oskama, aga no ei tule. Suuresti selle nahka läks siis esimene päev. Teisel päeval oli hoopis teine tunne. Kui sulle on raja läbimine ikka puust ja punaselt ette näidatud, siis on selles suhtes hea ja kindel tunne.
• Kontaktpinnad. Teoreetiliselt võimalik, praktiliselt...

Kuid paratamatult tekib ka eksistentsiaalne küsimus: kas on mõtet muuta muudetavaid asju kui mittemuudetav on tegelikult kõige alus?

Njah, need möödunud nädalavahtuse "poodiumikohad" olid ka ausalt öeldes küll nagu häbipostis seismised, aga noh, always look on the bright side of life - Ruudil oligi toit otsakorral :P  

Kepid

Ei, see postitus pole slaalomist, vaid koerast, kes teeb salaja pahandust ja lõhub asju. Õigemini lugu sellest, et üks loll ei jõua rohkem küsida kui Google vastata.

Kuna tundub, et kevad on siiski ka meie maale jõudmas, ilmad on juba nõks soojemad ja lumigi on  (linnas) ära sulanud, siis kusagil sisimas miski ütleb, et see aasta tuleb kevad tuleb teisiti, tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti... Selliste tundmuste ajel otsisin välja oma pikalt kasutult seisnud käimiskepid. Ja mis selgus:

• Ühe kepi korgist käepide on ära äestatud. Võiks ajada ju koide süüks, aga see koi kipub olema väga ühe neljajalgse moodi, kellel on olnud lihtsalt jube igav. Olgu öedud, et mänguhoos on Ruudi ka väga-väga palju kallimaid asju kasutuskõlbmatuks muutnud ja seda veel häbi tundmata otse minu silme all.
• Ma ei tea, KUI KAUA mul need kepid niisama seisnud on, aga igal juhul neid tootnud firmat (Exel) enam ei eksisteerigi - pakrot! Järelikult ikka VÄGA PIKALT...

Poest, kust need riistapuud endale omal ajal muretsesin, pakuti tagavaraosi sellise hinnaga, et selle eest saaks uued kepid ja jääks veel ülegi. Niisiis otsustasin otsida altenatiive. 

Internet on kõikvõimas! Trüki oma imelikuna näiv soov guuglisse ja sa saadki vastuse! Liiatigi veel sellise, mis põhimõtteliselt kirjeldab imetäpselt ära, KUIDAS sellised õnnetused korgist käepidemetega juhtuda võivad:

/.../ The dog may chew on it because of your scent /.../

http://www.ehow.com/how_4578321_repair-cork-handle-fishing-rod.html

No vot siis.

Sinilill, sinilill - päevasooja kaasa tooja NOT

Mõnest kohast on lumi juba peaaegu ära sulanud ja näha on isegi musta maad

Sealsamas Keila jõe kaldal oli väljasirutunud juba ka paar-kolm sinilillehakatist, mis kahjuks pildi peale eriti hästi jääda ei tahtnud. Tundub, et see aasta jääb suvi Eestis üldse vahele. Täna ju hakkas JÄLLE lund sadama...

Sinilill

Elada vaid, et käia tööl

Kurnatusest või kurnatusetusest? 

"Võib-olla oli tal palju tööd..."

Earthdog trial in Dālderi

Pühapäeval, 17.03, käisime Ruudiga Lätis kährikukatsel. Urueksami tulemuseks oli igati tubli II järk 89 punktiga!

Nagu teada, siis Läti seadused lubavad tehisurus sooritada katset otsekontaktiga, mis võimaldab koera hinnata I järguni. Dālderi urus saab teha nii kähriku- kui ka mägrakatset. Seda viimast viiakse läbi harvem, sest mäger on pehmelt öeldes teist masti loom. Temale sobivaks vastaseks on pigem saksa jahiterjerid, kuid kährikukatse on jõukohane laiemale hulgale urukoertele.

Lõviosa eksminantidest olid (vist nagu tavapäraselt) Eestist. Osalejaid oli palju - 12 (11 taksi ja 1 russell). Meil loosiga ei vedanud ja pidime katsele minema viimaste hulgas, mis tähendas pikka ootamist. Õnneks on Läti lõunapool ja kuigi neegrinaised seal küll veel ei tantsi, siis mõned kraadid soojem oli seal küll. Lumigi oli metsa alt nii mõnestki kohtas peaaegu kadunud.

Lähemalt peatumata, kuidas Dālderi urus katsed täpsemalt käivad (olen seda tutvustanud juba eelmistes selleteemalistes postitustes), tahaksin lihtsalt veel kord rõhutada, et otsekontakt annab tegelikult väga palju tagasisidet, kuidas koer ulukiga teglikult (urus) käitub. Kel vähegi võimalik, siis soovitan kindlasti proovida! Treeninguaegasid on Dālderis pea iga kuu. Seda enam, et hetkel pidavat Eesti kunsturu seis võrdlemisi segane olema.

Ruudi kohta võib öelda, et katsel töötas ta sarnaselt päris olukorrale. Nii et minu arvastes sai ta kohtunikelt adekvaatse hinnangu. Koer töötas nii nagu pidi ja nii nagu ta tavaliselt ka teeb. Kiirelt, korralikult ja püsivalt, aga mitte ülemäära vihaselt. Otsis kontakti ja ka sai seda, kuid maha murdma otseselt ei hakanud. Tore oli ka see, et teda ei morjendanud varajane ärkamine, pikk sõit ega ka pikk autos ootamine. Stabiilselt hea koer.

Urus käinuna tehti koertele ka kuulekusetest, mis oli minu jaoks SK mõttes muidugi naljanumber - koeral olid banaanid kõrvades. Kuid urukatse osana polnud muidugi palju nõutud (kõrvalkõnd, juurdekutsumine ja ootama jätmine) ja me saime selles suhtes hästi hakkama. Võib-olla ongi sellises olukorras liiga palju koeralt nõutud, et ta piinlikku täpsusega kontakti hoiaks.

Pärast kährikukatset sai jõudu proovida ka mägraga. Antud eksmplar oli päris tigedate killast - loomadevaheline siiber oli mägra enda poolt juba vihast veriseks taotud. Meie olime esimesed ilma siibrita katsetajad. Ruudi jooksis rõõmsal meelel mägrani põrutades ta tupikusse. Seejärel tegi Ruudi kontakti ja sai kõva kontakti vastu, mis pani ta paar meetrit loomast eemalduma. Ahah, polnudki enam tegemist vaga kährikuga, vaid hoopis agressiivse mägraga, kes nalja ei mõistnud! Ruudi üritas veel korra, kuid mäger pani jällegi tou kirja ja selle peale sai Ruudil mõõt täis ja ta otsustas vaadata, kas äkki saab sellele tigedikule teiselt poolt läheneda. Lõpetuseks lasti koeral siibri taga olevat märkra nende toude eest veel korralikult läbi sõimata.

Kuuldes, et osade jahikoera tõugude kohta on tehtud ettepanekuid töökatse eelmadamiseks tšempionitiitli saamiseks, sest nende näitusekarvastik ei sobivat enam uru konteksti, siis on mul on väga hea meel, et russellite tõuühing peab tähtsaks terjeri olemust ja jahikoera tõuna on töökatse nõutud, mis aitab säilitada selle tõu omapära ja jahiinstinkti.

Sanatoorium

Sanatoorium

09.03.2013

Profiil

Ikebana

Lähen

2 varju

Koerteaia agility

Kui Ruudi lootis, et ta pärast reedest EV presidendiga Pudelis pummeldamist urujahile minna saab, siis pidi ta pettuma. Peaparanduseks oli ette nähtud hoopis midagi muud.

Telesaate tagasiside ehk järgmine teema on "Säästupirnid"

Jahikursuse loengus kuulsin, et meie kährikujahist pajatanud saade on furoori tekitanud ka jahifoorumis. Kuigi ise foorumite ja netikommentaaride lugeja pole, otsisin nimetatud foorumi ja selle konkreetse topiku siiski ülesse. Mis seal siis tegelikult kirjas on?

Tuli välja, et mõne "kommenteerija naine" polnud rahul asjaoluga, et näidati, kuidas "nii nummid ja armsad" kährikud tuima näoga kotti topitakse! Ja võigas saade on see tegelikult üleüldse.

Mida ma oskan öelda? Kummaline. Edukas jaht teatavasti lõpeb uluki jaoks fataalselt. Jahis ei hakata elu ja surma üle otsutama armsust nunnumeetriga mõõtes. Täiskasvanud inimene peaks sellest ometi aru saama, et jahisaates näidatakse jahti ja kui ollakse selliste asjade suhtes liiga tundlikud, siis palun ärgu vaadaku. Liiatigi kui seda näidatakse teles pehmelt öeldes mitte just prime time.

Jah, tuleb tõdeda, et kui see saade oleks olnud minu teha, siis poleks seal ilmselt neid kähriku silmade lähivõtteid, aga no sellest asjast kohe mingit numbrit teha pole küll kindlasti vajadust. Püüda Albikära Antsu kombel kõigile meeldida on nagu nii võimatu.