 |
| Kurnatusest või kurnatusetusest? |
 |
| "Võib-olla oli tal palju tööd..." |
kolmapäev, märts 27, 2013
teisipäev, märts 19, 2013
Earthdog trial in Dālderi
Pühapäeval, 17.03, käisime Ruudiga Lätis kährikukatsel. Urueksami tulemuseks oli igati tubli II järk 89 punktiga!
Nagu teada, siis Läti seadused lubavad tehisurus sooritada katset otsekontaktiga, mis võimaldab koera hinnata I järguni. Dālderi urus saab teha nii kähriku- kui ka mägrakatset. Seda viimast viiakse läbi harvem, sest mäger on pehmelt öeldes teist masti loom. Temale sobivaks vastaseks on pigem saksa jahiterjerid, kuid kährikukatse on jõukohane laiemale hulgale urukoertele.
Lõviosa eksminantidest olid (vist nagu tavapäraselt) Eestist. Osalejaid oli palju - 12 (11 taksi ja 1 russell). Meil loosiga ei vedanud ja pidime katsele minema viimaste hulgas, mis tähendas pikka ootamist. Õnneks on Läti lõunapool ja kuigi neegrinaised seal küll veel ei tantsi, siis mõned kraadid soojem oli seal küll. Lumigi oli metsa alt nii mõnestki kohtas peaaegu kadunud.
Lähemalt peatumata, kuidas Dālderi urus katsed täpsemalt käivad (olen seda tutvustanud juba eelmistes selleteemalistes postitustes), tahaksin lihtsalt veel kord rõhutada, et otsekontakt annab tegelikult väga palju tagasisidet, kuidas koer ulukiga teglikult (urus) käitub. Kel vähegi võimalik, siis soovitan kindlasti proovida! Treeninguaegasid on Dālderis pea iga kuu. Seda enam, et hetkel pidavat Eesti kunsturu seis võrdlemisi segane olema.
Ruudi kohta võib öelda, et katsel töötas ta sarnaselt päris olukorrale. Nii et minu arvastes sai ta kohtunikelt adekvaatse hinnangu. Koer töötas nii nagu pidi ja nii nagu ta tavaliselt ka teeb. Kiirelt, korralikult ja püsivalt, aga mitte ülemäära vihaselt. Otsis kontakti ja ka sai seda, kuid maha murdma otseselt ei hakanud. Tore oli ka see, et teda ei morjendanud varajane ärkamine, pikk sõit ega ka pikk autos ootamine. Stabiilselt hea koer.
Urus käinuna tehti koertele ka kuulekusetest, mis oli minu jaoks SK mõttes muidugi naljanumber - koeral olid banaanid kõrvades. Kuid urukatse osana polnud muidugi palju nõutud (kõrvalkõnd, juurdekutsumine ja ootama jätmine) ja me saime selles suhtes hästi hakkama. Võib-olla ongi sellises olukorras liiga palju koeralt nõutud, et ta piinlikku täpsusega kontakti hoiaks.
Pärast kährikukatset sai jõudu proovida ka mägraga. Antud eksmplar oli päris tigedate killast - loomadevaheline siiber oli mägra enda poolt juba vihast veriseks taotud. Meie olime esimesed ilma siibrita katsetajad. Ruudi jooksis rõõmsal meelel mägrani põrutades ta tupikusse. Seejärel tegi Ruudi kontakti ja sai kõva kontakti vastu, mis pani ta paar meetrit loomast eemalduma. Ahah, polnudki enam tegemist vaga kährikuga, vaid hoopis agressiivse mägraga, kes nalja ei mõistnud! Ruudi üritas veel korra, kuid mäger pani jällegi tou kirja ja selle peale sai Ruudil mõõt täis ja ta otsustas vaadata, kas äkki saab sellele tigedikule teiselt poolt läheneda. Lõpetuseks lasti koeral siibri taga olevat märkra nende toude eest veel korralikult läbi sõimata.
Urus käinuna tehti koertele ka kuulekusetest, mis oli minu jaoks SK mõttes muidugi naljanumber - koeral olid banaanid kõrvades. Kuid urukatse osana polnud muidugi palju nõutud (kõrvalkõnd, juurdekutsumine ja ootama jätmine) ja me saime selles suhtes hästi hakkama. Võib-olla ongi sellises olukorras liiga palju koeralt nõutud, et ta piinlikku täpsusega kontakti hoiaks.
Pärast kährikukatset sai jõudu proovida ka mägraga. Antud eksmplar oli päris tigedate killast - loomadevaheline siiber oli mägra enda poolt juba vihast veriseks taotud. Meie olime esimesed ilma siibrita katsetajad. Ruudi jooksis rõõmsal meelel mägrani põrutades ta tupikusse. Seejärel tegi Ruudi kontakti ja sai kõva kontakti vastu, mis pani ta paar meetrit loomast eemalduma. Ahah, polnudki enam tegemist vaga kährikuga, vaid hoopis agressiivse mägraga, kes nalja ei mõistnud! Ruudi üritas veel korra, kuid mäger pani jällegi tou kirja ja selle peale sai Ruudil mõõt täis ja ta otsustas vaadata, kas äkki saab sellele tigedikule teiselt poolt läheneda. Lõpetuseks lasti koeral siibri taga olevat märkra nende toude eest veel korralikult läbi sõimata.
Kuuldes, et osade jahikoera
tõugude kohta on tehtud ettepanekuid töökatse eelmadamiseks
tšempionitiitli saamiseks, sest nende näitusekarvastik ei sobivat enam uru konteksti, siis on mul
on väga hea meel, et russellite tõuühing peab tähtsaks terjeri olemust
ja jahikoera tõuna on töökatse nõutud, mis aitab säilitada selle tõu
omapära ja jahiinstinkti.
laupäev, märts 09, 2013
pühapäev, märts 03, 2013
Koerteaia agility
Kui Ruudi lootis, et ta pärast reedest EV presidendiga Pudelis pummeldamist urujahile minna saab, siis pidi ta pettuma. Peaparanduseks oli ette nähtud hoopis midagi muud.
kolmapäev, veebruar 27, 2013
Telesaate tagasiside ehk järgmine teema on "Säästupirnid"
Jahikursuse loengus kuulsin, et meie kährikujahist pajatanud saade on furoori tekitanud ka jahifoorumis. Kuigi ise foorumite ja netikommentaaride lugeja pole, otsisin nimetatud foorumi ja selle konkreetse topiku siiski ülesse. Mis seal siis tegelikult kirjas on?
Tuli välja, et mõne "kommenteerija naine" polnud rahul asjaoluga, et näidati, kuidas "nii nummid ja armsad" kährikud tuima näoga kotti topitakse! Ja võigas saade on see tegelikult üleüldse.
Mida ma oskan öelda? Kummaline. Edukas jaht teatavasti lõpeb uluki jaoks fataalselt. Jahis ei hakata elu ja surma üle otsutama armsust nunnumeetriga mõõtes. Täiskasvanud inimene peaks sellest ometi aru saama, et jahisaates näidatakse jahti ja kui ollakse selliste asjade suhtes liiga tundlikud, siis palun ärgu vaadaku. Liiatigi kui seda näidatakse teles pehmelt öeldes mitte just prime time.
Jah, tuleb tõdeda, et kui see saade oleks olnud minu teha, siis poleks seal ilmselt neid kähriku silmade lähivõtteid, aga no sellest asjast kohe mingit numbrit teha pole küll kindlasti vajadust. Püüda Albikära Antsu kombel kõigile meeldida on nagu nii võimatu.
esmaspäev, veebruar 25, 2013
Hooaja viimane urujahipäev
 |
| Uhke. Ruudi ja Lenni jahihooaeg 2012/2013 |
Seekordset vabariigi aastapäeva tähistasime hooaja viimase urujahi pidamisega. Ilm oli lihtsalt super!
Otsustasime selgeks teha, kes kuriloom Ruudit jaanuari lõpus pures ja võtsime veelkord needsamad urud käsile. Küti hing on juba kord selline, kui midagi kripeldama jääb, siis enne see rahu ei anna, kui sotid selged ja saak käes. Seekord oli rünnakuplaan kahekoeraline.
Nii kui koerad alla said kuuldus mõlema haukumist ja lahti läks uru-tivoli. Koerte käitumisest sai üsna pea aru, et tegemist on mäyräga. Mõlemal koeral õnnestus loom nii mõnelgi korral paigale panna, kuid siiski jäid need hoidmised liiga üürikesteks - suur ja tark kuriloom adus väga hästi, et koertest käib tal seegi kord jõud üle ja ta võib nendega teha, mida tahab. Pärast üle tunniajalist müttamist otustasime sellele korrale ja hooajale üleüldse joone siiski alla tõmmata. Jah, eelmises postituses rõõmustasin nullipäevade puudumise üle - nüüd siis täienes meie kollektsioon sellegi võrra. Pole halba ilma heata: kripeldama jäi see urg ikkagi ehk siis seda enam ootan juba uue hooaja algust!
Mõned kaadrid veebruarikuu ujujahist:
reede, veebruar 22, 2013
Koeraelu24 esitleb: Staarurukoer Ruudi
Tänapäeval on kõik, kes ainsamagi korra meedias mingi suvalise nupukesega figureerinud kohe staarid: staarmeikarid, staarmetroseksuaalid, staarmidaiganes. Ega siis saa kehvem olla ja peab üldise vooluga kaasa minema - olgu Ruudigi siis staarurukoer ;)
"Kahekesi püssi ja panniga" 4. osa, kährikujaht urukoertega.
"Kahekesi püssi ja panniga" 4. osa, kährikujaht urukoertega.
esmaspäev, veebruar 18, 2013
Ema, ma olen telekas!
Urujahihooaeg hakkab vaikselt lõpule jõudma. On jäänud veel ainult 1 jahinädalavahetus! Kahju kohe.
Kuigi jaanuari lõpus kirjutasin Ruudi vigastada saamisest ja olin kahtlev, kas see hooaeg üldse enam jahile minna saab, siis tegelikult olid hirmul liiga suured silmad. Koer paranes imeväel ja juba nädala pärast olime jahil tagasi. Ehk siis sellel hooajal möödus vaid paar nädalavahetust ilma urujahita! Äge! Veel ägedamaks teeb hooaja aga see, et tühjade kätega ei jäänud me kordagi. Ei ühtki nullipäeva. Põhilise jahisaagi on moodustavad muidugi kährikud, aga sealt ei puudu ka rebane ja mäger.
Juhuse tahtel sattusime vahepeal oma urutegemistega ka telepurgi sisse.
Pühapäeval, 17.02, võis Ruudit näha TV6 kanalil saates "Kahekesi püssi ja panniga", mille 4. saate teemaks oli urujaht kährikutele. Kel nägemata jäi, siis kordust on võimalik näha ka TV3'st kolmapäeva öösel vastu neljapäeva südaöö paiku.
Kuigi jaanuari lõpus kirjutasin Ruudi vigastada saamisest ja olin kahtlev, kas see hooaeg üldse enam jahile minna saab, siis tegelikult olid hirmul liiga suured silmad. Koer paranes imeväel ja juba nädala pärast olime jahil tagasi. Ehk siis sellel hooajal möödus vaid paar nädalavahetust ilma urujahita! Äge! Veel ägedamaks teeb hooaja aga see, et tühjade kätega ei jäänud me kordagi. Ei ühtki nullipäeva. Põhilise jahisaagi on moodustavad muidugi kährikud, aga sealt ei puudu ka rebane ja mäger.
Juhuse tahtel sattusime vahepeal oma urutegemistega ka telepurgi sisse.
Pühapäeval, 17.02, võis Ruudit näha TV6 kanalil saates "Kahekesi püssi ja panniga", mille 4. saate teemaks oli urujaht kährikutele. Kel nägemata jäi, siis kordust on võimalik näha ka TV3'st kolmapäeva öösel vastu neljapäeva südaöö paiku.
neljapäev, veebruar 14, 2013
Borkaga urujahil vol 2
Aastas korra avaneb ka borderterjer Borkal võimalus urujahirõõme maitsta. Hooaeg 2012/2013 - cheked! Borka tahaks ilmselgelt tihedamini käia kui vaid saaks...
Jaht oli edukas, mille tõestuseks järjekordsed 2 kährikut.
Piltide autor on Marina Laaneväli.
Jaht oli edukas, mille tõestuseks järjekordsed 2 kährikut.
 |
| Musta töö tegijad on mustad |
 |
| Ruudi ja Borka ehk kumb on tihedam |
 |
| Raccoon dog unchained or is it vice versa? |
 |
| Kährik või Borka? |
 |
| Saan kähriku kätte kas või kinnisilmi |
Piltide autor on Marina Laaneväli.
teisipäev, veebruar 05, 2013
neljapäev, jaanuar 31, 2013
Mis su vigastus on?
Eelmisel pühapäeval, 27.01, läksime harjumuspäraselt urujahile. Seekord küll veidi väiksema seltskonnaga kui muidu - ainult Ruudi, mina ja Lauri. Esimesed uruaugud oli lund täis ja tagutsemisjäljed puudusid. Ruudi käis sees siiski kontrollimas. Jah tõesti, kedagi polnud kodus.
Teised urud oli need, kus eelmisel aastal rebane meil minema vupsas ja kus Ruudi sai oma esimesed armid näkku. Ei tea, kas need urud ongi meile kuidagi ebasoodsad või mis, aga ka seekord ei pääsenud me intsidentideta. Esiteks, ei hakanud ururadar tööle. Üle poole tunni otsisime koera traditsioonilisel kombel - kuulatades kõrv vastu maad või puud. Ei kippu ega kõppu... Jäime siis vaikselt ootele, et koer ise urust välja tuleks. Seda ta varsti tegigi, suu suurest haukumisest vahutamas. No nii, viletsad jahimehed oleme, koer teeb all tööd ja meie ei suuda teda ülessegi leida.
Võtnud koera korralikult radarisse, lasksime Ruudi alla tagasi. Nüüd saime siis teada, kus möll käib põndaku all, kust me üldse ei kontrollinud arvates, et urud sinnamaale ei ulatu. Selgus veel, et koer on kusagil 5-6 meetrui sügavusel, mis praktiliselt tähendab vähemalt 3-meetri sügavuse augu kaevamist. Mis muud, kui hakkasime kaevamiseks ettevalmistusi tegema. Varsti selgus, et loom on alt ära liikunud teise koha peale. Kergendunult mõtlesime, et ongi parem, pole vaja nii palju kaevata - radar näitas 3 koma midagi meetrit. Kuid ka siin ei püsinud loom kaua. Ja Ruudigi tuli nüüd maa peale, et üritada elukale lähenemist teisest uruaugust. Kiire pilk koerale kontrollimaks, kas temaga on kõik korras, viis selleni, et Ruudit me enam alla minna ei lasknud. Sain tal veel sabast kinni. Esikäpast jooksis verd ja varbalt oli küüs täies ulatuses pealt ära, nii et säsi ja küüs olid kahes osas. Hiljem selgus, et käpp ise oli samuti saanud tugevalt metslooma kihvu tunda, millest andsid tunnistust 2 sügavat kihvajälge. Ka tagumikust oli Ruts äsada saanud - sealgi ilutses auk. Esialgne ehmatus oli suur. Koer lonkas, verd tilkus. Meenus kohe ka sõber Kusti varbatrauma, mis lisas veelgi õli emotsioonide tulle.
Kuid õnneks olime pääsenud vaid ehmatusega. Järgmisel päeval oli koer kõbus ja lonkamine oli vaevumärgatav. Sellegipoolest sai käidud ortopeedi vastuvõtul, kus saime kinnitust, et hullu pole ja haavade tõttu saime vaid antibiootikumide kuuri.
Kes see kuriloom seal urus oli, jäigi saladuseks. Arvatavasti oli tegemist rebase või siis väga agressiivne kährikuga.
Lõppkokkuvõttes kurvastas meid kõige rohktm asjaolu, et selleks hooajaks tundus urujahiga finito olevat. Ega uus küüs üleöö tagasi kasva.
Võtnud koera korralikult radarisse, lasksime Ruudi alla tagasi. Nüüd saime siis teada, kus möll käib põndaku all, kust me üldse ei kontrollinud arvates, et urud sinnamaale ei ulatu. Selgus veel, et koer on kusagil 5-6 meetrui sügavusel, mis praktiliselt tähendab vähemalt 3-meetri sügavuse augu kaevamist. Mis muud, kui hakkasime kaevamiseks ettevalmistusi tegema. Varsti selgus, et loom on alt ära liikunud teise koha peale. Kergendunult mõtlesime, et ongi parem, pole vaja nii palju kaevata - radar näitas 3 koma midagi meetrit. Kuid ka siin ei püsinud loom kaua. Ja Ruudigi tuli nüüd maa peale, et üritada elukale lähenemist teisest uruaugust. Kiire pilk koerale kontrollimaks, kas temaga on kõik korras, viis selleni, et Ruudit me enam alla minna ei lasknud. Sain tal veel sabast kinni. Esikäpast jooksis verd ja varbalt oli küüs täies ulatuses pealt ära, nii et säsi ja küüs olid kahes osas. Hiljem selgus, et käpp ise oli samuti saanud tugevalt metslooma kihvu tunda, millest andsid tunnistust 2 sügavat kihvajälge. Ka tagumikust oli Ruts äsada saanud - sealgi ilutses auk. Esialgne ehmatus oli suur. Koer lonkas, verd tilkus. Meenus kohe ka sõber Kusti varbatrauma, mis lisas veelgi õli emotsioonide tulle.
Kuid õnneks olime pääsenud vaid ehmatusega. Järgmisel päeval oli koer kõbus ja lonkamine oli vaevumärgatav. Sellegipoolest sai käidud ortopeedi vastuvõtul, kus saime kinnitust, et hullu pole ja haavade tõttu saime vaid antibiootikumide kuuri.
Kes see kuriloom seal urus oli, jäigi saladuseks. Arvatavasti oli tegemist rebase või siis väga agressiivne kährikuga.
Lõppkokkuvõttes kurvastas meid kõige rohktm asjaolu, et selleks hooajaks tundus urujahiga finito olevat. Ega uus küüs üleöö tagasi kasva.
pühapäev, jaanuar 20, 2013
Ametlikult
 |
| Aga mul on suuremad hamabad kui sul |
Ruudi käib jahil teist hooaega. Ja mina ka. Vahe on ainult selles, et Ruudi töötab ametlikult, aga mina olen seaduse silmis lihtsalt tavaline metsas jalutaja. Urujaht on minu jaoks üks huvitavamaid jahte. Ei mingit niisama passimist, pidevalt midagi toimub. Selles jahis on salapära. Põhitegevus toimub ju maa all - sa ei tea kunagi täpselt, mis seal tegelikult toimub ja kui hirmsa elukaga ning mil kombel koer seekord seal silmitsi seisab. Püüad ainult kogemuste toel arvata. See kõik tõstab adrenaliinitaset.
Saigi siis otsustatud, et tuleks endale ka jahitunnistus hankida. Õpingud algasid. Seekordne kursus pidi olemagi sellepoolest eriline, et osa võtab rekordarv naisi. Eriti tore on veel see, et osalejate hulgas kohtab lausa trennikaaslasi.
pühapäev, jaanuar 13, 2013
Nädalavahetus Tallinnas
Laupäev
 |
| Is it Scart and his acorn from Ice Age? |
 |
| No, it is Ruudi and his pinecone at Stromka |
 |
| Õhtupäike |
Pühapäev
 |
| Kolmesed |
 |
| Pallile järele! |
pühapäev, jaanuar 06, 2013
Tellimine:
Postitused (Atom)