OneMind

Kolmapäevast reedeni, 27.06-29.06.2012, treenisime Ruudiga Soomes Jaakko Suoknuuti ja Janita Leinoneni korraldatud OneMind camp'is.

Vahel

Vahel!

Rimi koonused

4 tk ja maksab 2.49 €. Olid saadaval ntx Sõpruse pst Rimis.

Kusti demonstreerimas Rimi koonuseid

Horvaatia AG ja slaalomi errorid

Laupäeval, 16.06.2012, toimus Jõulumäe Tervisekeskuses Pärnu Agility klubi korraldatud AG võistlus, kus kohtunikuks oli horvaat Zeljko Gora.

Oli ilus päikesepaitseline päev. Võib-olla liigagi palav, aga õnneks sai koera puuriga jahedasse telki sokutada ja ise ka varju all istuda. Olin valmistunud, et rada tuleb õppida ilma igasuguse kõrvalise abita, kuid õnneks oli treener ikkagi A1 ajaks, ehk tegelikult päeva esimeseks võistluseks, kohale saanud tulla. Ilmselgelt oli sellel väga soodne mõju minu jooksudele, sest seekord ei teinud ise suuri vigu, hoopis Ruudi protesteeris slaalomis. 

Horvaadi rajad oli tüüpilsed sellekandi agilityle (nagu olen aru saanud). Pigem jooksurajad, kus koeraga peab võidu pikkadel sirgetel kihutama. Meie probleemiks kujunes aga slaalom. Tundub, et Pärnu kant pole slaalomi läbimiseks sobilik koht, sest see läks meil nihu ka mai lõpus toimunud A1 debüütvõistlusel. Slaalomiga sipsisime seekord nii hüppe- kui ka agilityrajal. Märkuse teeksin ka Ruudi keskendumise kohta - stardis vahtis ringi. Eks ka see mängis oma osa slaalomi mitteõnnestumises. Võib ju süüdistada veel tunnelit, sest me pole otseselt vist pimedast tunnelist kohe slaalomisse sisenemist harjutanudki, aga mis sest enam. Kiigenalja Ruudi seekord õnneks ei teinud, see tuli enam-vähem korralik. Teisi kontaktpindu puudutati minu arust küll suhteliselt küüneotsaga. Selle ennetavaks korvamiseks tegin ise ühe kontakti tõkketiivaga, mis paraku on loomulikult reeglitevastane ja sealt saime agilityrajal teise vea. Ehk siis kokkuvõttes hüpperajal slaalomiviga ja agilityrajal slaalomiviga + koerajuhipoolne kontakt takistusega.

Aga minu suureks üllatuseks saime mõlemal rajal lausa kolmanda koha :D
Kõik tulemused siin.

Teistele kaasaelamise vahel sai muidugi ka koera ujutatud, väikene tiir Jõulumäe matkarajal tehtud ning Raio Piiroja püütud ja küpsetatud koha söödud.
Oli järjekordne tore koeralaupäev. :)

Kohaliku koha söömine  

Chill

Iseseisev SK

Koerad olid tublid ja kontaktsed. Mõnus madal muru oli ka muidugi. Suutisme isegi ühele 10-kuuse russeliga möödakäijale muljet jätta ja ta küsis, kas me oleme koertetreenerid. Andsime neile päris treenerite nimed guugeldamiseks ja täpsemate kontaktide leidmiseks.


SK trenni afteka pildid.

Enne sai pisut SK tehtud.

Ütlesid midagi vä?

Tunnelite III etapp

Feil.

Seekord olid rajad suhteliselt ebatraditsioonilised. Palju sirgeid tunneleid, pikad vahemad, ise pidi täiega liduma. Ühesõnaga jooksurajad. Kiiretelt koertelt võis väga häid aegu oodata.

1. rada. Suutsime läbida suuremate viperusteta. Kuid oli kohti, kus ma koera liialt kontrollisin ja ei usaldanud teda.

2. rada. DSQ. Pärast rajaga tutvumist ja teiste jookse vaadates, mõtlesin kotti saatmise algselt plaanitust teisiti lahendada. Otsustasin valssida, mis aga osutus halvaks ideeks - disklaff. Esiteks, ei tulnud valssimine nii välja nagu oleks pidanud ja teiseks, jäin ma liiga "vale" tunneli lähedale. Oleks tulnud koera rohkem usaldada ja lihtsalt eestlõikamisega koer kotti saata, aga "oleksid" ei maksa teatavasti midagi. Tegelikult saime tõrke juba ka 3 -> 4 saatmisel. Seal tekkisid meil suhtlemisraskused - ma ei suutnud oma tahtmisi piisavalt varakult ja hästi väljendada. Ma olen aru saanud, et kui rajal kord juba tekkib selline misunderstanding, siis edasine rada ei lähe kohe mitte. Sujuvus on rikutud ja koer pagub minuga.

Tundub, et tänased rajad ei tulnud nii nagu vaja just "tänu" minu usaldamatusele ja ebakindlusele harjumuspäratuid radu joosta.

10.06.2012 TAKO hallis. Kohtunik Aleksander Andre.
Tulemused.

Agility 02.06.-03.06.2012

Sel nädalavahetusel, 02.06. - 03.06.2012, toimusid Kalevi staadionil A-Koera korraldatud agilityvõistlused, kus kohtunikuks AG MM 2012 üks kohtunikest tšehh Jiřina Máčková.

A1 oli kahel päeval kokku 5 võistlust, millest meie võtsime osa kolmest: laupäeval agility- ja hüpperada ning pühapäeval üks agilityrada.

Kokkuvõttes võib öelda, et meeleolu on suhteliselt ok. Hüpperaja sooritasime puhaste paberitega, kuigi minu siksimised kahe koha peal (8 -> 9 -> 10 ja 14 -> 15 -> 16) pidurdasid Ruudit ja rada ei tulnud ilus. Eriti see viimane ots, kus koer kahtles, kas ta sai minust ikka õigesti aru, et tunnelisse tuleb minna. Laupäevasel agilityrajal olid komistuskivideks kontaktpinnad - poom ja oi, millise hüppega sooritatud kiik. Trennis kasutame peamiselt sellist raskematsorti kiike, aga nüüd tuli välja, et trenni peab tegema ka kergema ja mitte nii kiiresti langeva kiigega. Pühapäevane agilityrada sujust suhteliselt nii nagu planeeritud, ainult et see eelviimase tõkke pulk... Ruudi tegi ilmselt järjekordse valearvestuse oma kaugushüppevõimete hindamises. Aga minu slaalomihirm, mis tekkis pärast Pärnu võistlust, oli asjatu. Kõikidelt radadel tegi Ruudi slaalomit väga ilusasti. Tubli!

Numbrite keeles saime kaks teist kohta ja ühe esimese.

Ilm oli jube. Või no tegelikult tavaline Eesti suveilm - talvejopega ümber jaanitule. Laupäeval sadas ja oli kohutavalt tuuline, isegi tormine. Pühapäev oli veidi parem, aga no see külm ei ole siiani veel kontidest välja läinud. Koertele muidugi sobib selline jahedam ilm väga hästi, inimese seisukohast on aga sellise ilmaga õues passimine paras katsumus.  Peab ikka olema hirmus tahtmine, et sedasi kaks päeva jutti ennast piianata. Lisaks veel jääda vaatama teiste võistlusi. Ei tea jah, mis viga... meeldib vist see agilityvärk ;)

02.06.2012 agilityrada

02.06.2012 hüpperada

03.06.2012 agilityrada

Videod teise nurga alt (Annika Valbergi filmitud). Kui nüüd niimoodi iga külje peal keegi operaatoriks on, saab varsti juba päris muuvi kokku lõigata! :)




Sellest videost on paremini näha, kuidas raja alguses koer on tegelikult lukustanud hoopiski teise tunneli augu. Läks seekord õnneks. Püüame isetegevust vältida korrektsema juhtimisstiiliga.


Laupäevased tulemused: 2. AG rada, hüpperada.
Pühapäevased tulemused: AG rada.


Järgnevalt meeleolukaid seiku lapäevastest Ruudi jooksudest läbi Kristina Grau objektiivi.

Oot, see oli kiik vä?

Ah, ei tea, mingi uus hüppetakistus vist hoopis.

I believe I can... vahest lihtsalt uskumisest ei piisa.

Mõnikord ma komistan ja mõnikord ma kukun...

Känguru?

Ja no ega ei saa läbi ilma müramiseta. Siin piltidel (autor: Annika Valberg) ntx kiskus Ruudi mängu üles Pipiga.

Russellite kevadpäev 2012

Pühapäeval, 27.05, toimus Tabasalu looduspargis järjekordne EJRTÜ kevadpäev. Eriti lahedaks tegi selle suurepärase ilmaga päeva see, et koertel pidevalt tegevust. Lisaks traditsioonilisele jänesejooksule oli sellel aastal kavas osavusvõistlus ja viineripüüdmine. Toredat pühapäeva oli nautimas üle 30 russelli.

Ruudi küttis ennast ülesse juba siis kui "jänest" alles paigaldamiseks rajale viidi. Pärast seda tema suu enam kinni ei seisnud ja üleüldse oli teda siis väga raske korrale kutsuda ning rahunema sundida. Sellise sassiaetud peaga pidime lahendama ka osavusvõistluse ülesandeid :)

                                                                                                                                                                                foto: Janette Norkko

Ürituse lõppedes käisime tuttavamate russellitega all meres suplemas.

Anna!

Start! Pall on veel õhus.

Sulps! Teel.

Oleme tagasi.

Ametlikult A1

Uhiuuest võistlusraamatust terendab vastu kaks DSQ. Vahel tunned mõne diskvalliga lõppenud raja üle rohkemgi head meelt kui puhtalt jookstud raja üle, aga täna ei olnud teps mitte see päev.

1. rada (aglityrada):

16-17-18

Üritasin kasutada neljapäeval harjutatud võtet, aga ilmselt tegin seda liiga lohakalt ja ei näidanud vastaskäega piisvalt korrektselt ning parem käsi jäi liiga lipendama. Selle tulemusena koer ei tulnud mitte minu eest, vaid minu tagant, ja nii ei õnnestunudki slaalomisse saatmine. Ja kui kord juba viga sisse tuleb, siis on raske sellisest kohast korrektselt ja kiirelt jätkata. Tagantjärele tarkus: 16-17 vahel oleks võinud valssida.

2. rada (hüpperada):

3-4-5

Algul kavatsesin 3-4 valssida, aga kuna 2-3 takistuste vahe oli kuidagi liiga lai, otsustasin tagantlõikamse kasuks. See aga viis selleni, et lükkasin koera hoopiski ülejärgmise takistuse poole ehk slaalomisse. Jällegi, kui tekkib error, siis raske edasi minna. Tuju läinud, keskendumine kadunud, ja nii tõmbasingi Ruudi slaalomi viimase pulga juurest välja. Video pealt on see väga hästi näha, et enne slaalomi lõppu teen jõnksu ja kiirendan ning koer loomulikult reageerib sellele. Tagantjärele tarkus: 3-4 oleks võinud valssida. Edasine rada oli ka täiesti ligadi-logadi, sest nagu juba mainisin, kaob motivatsion ja lihtsalt longid raja ükskõikselt läbi. Ntx tunnelisse saatmine (17 takistus): lohaks kätega vehkimine tekitab koeras pahameelt.

Tulemused.

Meil rajaäärne...

"Tegelikult olen mina selle metsa kõige kõvem breikar!"

Diskvalli-poisid.

Telkijad. Vihmavarjus. Osasid on see vihmasabin väga uniseks teinud.

Tunnelite karikasarja II etapp ehk puhkuse veedame kõik Viljandis

Juba teist nädalavahetust järjest võistlesime Viljandis :) Seekord siis Tunnelite karikasarja II etapp. Kohtunikuks Stefi Praakli.

Vastupidiselt eelmise laupäeva ääretult tuulisele ilmale, siras täna päike ja oli isegi liiga palav. Koer sai 2 korda end järvevees jahutamas käia.

Rajad olid üldiselt kerged, kuigi esimesel rajal oli 2 kohta(6 -> 7 ja 8 -> 9), mille suhtes olid mul kahtlused, millise võttega need lahendada. Mõlema variandi puhul on 50-50 võimalus tõrget saada. Läks õnneks ja Ruudi sai minust aru. Teisel rajal olev kott tekitas Ruudis segadust. Esiteks oli selle sisenemisava läbipaistev-triibuline, teiseks oli kott ise ka selline õhuke ja heljuv. See kõik põhjustas Ruudi liiga pika kotis viibimise. Ilmselt tekkis tal hämming - kas sai ikka õige takistus võetud, sellist pole nagu enne olnud. Võistlusjärgselt katsetasin kotti veelkord: nüüd läbis Ruudi seda takistust kiirelt ja kindlalt nagu tavaliselt. Üldiselt aga kippusin koera liiga kontrollima ja ise tunnelitesse kinni jooksma. Ruudil pole probleemi kaugemalt juhtimisega ka, aga ilmselt minul on.

Teisel etapil saavutasime teise koha (järjekordse shelti järel :) ja oleme kahe etapi kokkuvõttes algajate mini-midi koerte arvestuses lausa esikohal! Tegelikult on russellitel lausa kaksikjuhtimine. Kokkuvõttes teist kohta hoiavad tänase kolmanda koha omanikud Epp ja Bella.

Viljandi etapi tulemused on siin.

                                                                                                                                                                                 foto: Dagris Punder

                                                                                                                                                                                          foto: Elen Kivi

Karsumm!

Pärast võistlust: chillax põdrajalaga

Dālderi, kevad 2012

Agilitylaupäevale järgnes urupühapäev. Meie jaoks oli Läti Dālderi tehisurg vol 2, aga Kusti ja Küpsise jaoks esimene kord.

Eestist oli kohale sõitnud 3 russelit: Ruudi, Kusti ja Küpsis. Kahe viimase jaoks oli see esmane otsekontakt metsloomaga. Russelite uruaeg oli määratud alates poole kolmest pärastlõunal, aga tegelikult venis ootamine meil päris pikaks. Kella küll ei vaadanud, aga vaikselt hakkas endalgi juba tüdimus tekkima, et noh, kunas juba meie kord tuleb. Lõpuks ikka tuli.

Ruudit peeti endiselt potentsiaalseks teise järgu koeraks. Vaatame, vb novembris lähme eksamile. Juuli lõpus on ka üks eksam, aga esiteks, on ilm siis arvatavasti liiga palav ja teiseks, on meil selleks ajaks juba teised asjad planeeritud.

Treeningust. Üldiselt võib Ruudiga rahule jääda, 20 minuti täis haukumisega pole tal probleemi, umbes nii kaua tuligi tal seekord kokku haukuda. Agresiivsust võiks veidike rohkem olla. Tuimematsorti looma Ruudi maha murdma ei lähe, sest rahulik loom ei anna talle selleks piisavalt põhjust. Kährik oli seekord juba tuimaks ja apaatseks muutunud ning koeri eriti ei peljanud. Ilmselt oli pikk päev tedagi väsitanud. Enne meid olid "treeningplatsil" taksilaadsed Läti koerad, kellele püüti kärikut igati huvitavaks teha, aga kes väga vedu ei võtnud. Kährik jalutas aias niisama ringi ja ei teinud kedagi kartma - ei inimesi ega loomi. Ruudile sobivad rohkem äksitäis loomad, eks seepärast ta meil pigem mäyrä koira ongi kui kährikulemb: mäger hakkab ju rohkem vastu. Kui pärisurus on kuulda ikka kähriku vastuhakku ja urinat, siis seekordne eksemplar ei teinud minu arvates üldse mingit häält ja kössitas lihtsalt nurgas. Kui Ruudi ja kährik lõpukatlas koos olid, siis võeti kaas pooledi lahti, et näha, kas koer üritaks kährikut teistpidi urust välja ajada. Seekord veel nii hästi ei läinud, kuigi küljekuti koos juba olid nad küll.

Eksami kohta veel nii palju, et haukumise osas on nõuded muutunud. Kui sügisel öeldi meile, et koer peab 10 minutit haukuma ja kui eksperdid (3 kohtunikku) pole kindlad, kas koer ikka jõuaks kauem haukuda, siis lastakse tal kuni 15 minutit tööd teha. Aga nüüd öeldi kohe, et kõiki koeri lastake 20 minutit haukuda. Meile see õnneks muret ei valmista - päris urus ei jõua sa 20 minutiga midagi teha, ikka vähemalt 0,5-1h läheb, et koerani jõuda. Eksami päeval loositakse koerte järjekord ja loositakse ka erinevad kährikud, st kährikuid vahetatakse "värskemate" vastu. No ja loomulikult läheb uus kährik käiku ka siis kui mõni maha murtakse, aga seda pidavat üliharva juhtuma.

Ka jahil mittekäivate russelite omanikud said kinnituse, et tegelikult pole see otsekontakt midagi nii hull. Ja ega nii kergelt koer kedagi maha murdma kohe ei hakka. Loodaks sügisel urujahi hooajal näha veel mõnda russelit suntsikutele pärisurugudes tuult alla tegemas!

Kui kaas avati.

Karjun sulle kõrva, et plaanitsen su mõrva

Kodus ja võõrsil

Osalesime laupäeval ViLe korraldatud AG võistlusel Viljandis. Meie jaoks siis kodulinnas, aga mitte koduplatsil :)

Kohtunikuks oli Svetlana Kreslina (Läti).

A0'le oli kavas 2 hüpperada. Rajad olid kerged. Esimene tuli meil välja, teise vussisin valearvestuste tõttu täiesti ära! Kirja läks 1 tõrge, tegelikult oli neid 2. Loomulikult pahandas Ruudi minuga kõvasti selliste susserduste pärast. Lõppkokkuvõttes ei olnud see jooksmine, vaid raja läbimine tõrgete ja õiendamise saatel. Hallis joosta on üks asi, aga teine lugu on seda teha suht kõrge heina sees. 2. hüpperada ei jäänud saatuse tahtel isegi mitte lindile (õnneks).

                                                                                 foto: Jaana Salujõe

foto: Jaana Salujõe

Tulemused. Meile kokkuvõttes 5. koht seitsme osaleja hulgas.

Jube tuuline oli!

Võistlus toimus tugeva tuule kiuste.
Sekretariaadi telgi kinnitamine auto külge. 

Väike valge Viljandi paadimees laulab: tuulesuund on norrrrd, nüüd on minu korrrrd...

Kodus ja võõrsil

Osalesime laupäeval 12.05.2012 ViLe korraldatud AG võistlusel Viljandis.
Kohtunikuks oli Svetlana Kreslina (Läti).
A0'le oli kavas 2 hüpperada. Rajad olid kerged. Esimene tuli meil välja, teise vussisin valearvestuste tõttu täiega ära! Kirja läks 1 tõrge, tegelikult oli neid 2. Loomulikult Ruudi pahandas minuga kõvasti selliste susserduste pärast. Hallis joosta on üks asi, aga teine lugu on seda teha suht kõrge heina sees. 2. hüpperada ei jäänud saatuse tahtel isegi mitte lindile (õnneks).
Jube tuuline oli!


Tulemused.

Asendaja

Pirita terviserada. Siin ei tohi tegelikult koeraga viibidagi, aga Ruudi oli kohustatud Annelit asendama - äkki saab selle eest siis bradwurst'igi :P. 

4,8 km nagu sipstigi jookstud. Pärast veel suplus. Ilus õhtu.

Alles algus. 1 km.

Peatus eneseimetluseks.

Veits veel minna.

Nu pojeeali!

Mmmõnna!